Tartu Ülikool on tegutsenud 100 aastat eestikeelsena! 1. detsembril 1919 toimus avaaktus ja tegevust alustas ennekõike eesti üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõppedes andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja juba oktoobrist asus seal õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
* * * * *
Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
* * * * *
Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1990. Tartu Kogujate vihik III. Tartu Filatelistide Selts, 1998.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1991. Tartu Kogujate vihik IV. Tartu Filatelistide Selts, 2000.
Vihman, Vladimir. Sada aastat filateeliat Tartus. Üleliiduline Filatelistide Ühing, Tartu osakond. Tartu, 1989
Kromm, Max; Vogt, Harald; Ehrich, Nils. Sowjetische ganzsachenbriefe mit estnischen motiven 1954–1991.
Eesti Filatelist nr 22-23, 1978. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis.
Esimese päeva ümbrik (FDC) „Rahvusülikool 100“, 19.11.2019. Kujundaja Indrek Ilves
„Rahvusülikool 100“ margi ja mälestusmündi esitlus toimus 19.11.2019 Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis. Ümbrikul Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri ning margi ja mündi kujundaja Indrek Ilvese signatuur.
Toomas Asser lõpetas 1979. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1995. aastast on ta Tartu Ülikooli neurokirurgiaprofessor ja 1996. aastast närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti akadeemik Toomas Asser Eesti TA liikmeks. Tartu Ülikooli rektor alates 1.08.2018.
ERM
„Rahvusülikool 100“ margi ja mälestusmündi esitlus toimus 19.11.2019 Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis. Ümbrikul Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri ning margi ja mündi kujundaja Indrek Ilvese signatuur.
Toomas Asser lõpetas 1979. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. 1995. aastast on ta Tartu Ülikooli neurokirurgiaprofessor ja 1996. aastast närvikliiniku juhataja. 2011. aastal valiti akadeemik Toomas Asser Eesti TA liikmeks. Tartu Ülikooli rektor alates 1.08.2018.
ERM
Tervikasi nr 17 „ Eesti Loodusuurijate Selts 150“, 09.10.2003. Kujundaja Heino Prunsvelt
Eesti Looduseuurijate Selts asutati 10.10.1853. Asutajaliikmed, kes olid enamikus Tartu Ülikooli õppejõud, seadsid põhiülesandeks Liivimaa ja lähialade looduse teadusliku uurimise ja kirjeldamise. Seltsi esimeseks presidendiks oli Carl Eduard von Liphardt, Raadi mõisa omanik ja Euroopas tunnustatud kunstitundja. Aegade jooksul on seltsi juhtinud paljud kuulsad inimesed, näiteks Karl Ernst v. Baer, Edmund August Russow, Julius Thomas von Kennel, Nikolai I. Kuznetsov, Johannes Piiper, Paul Kogermann, Theodor Lippmaa, Eerik Kumari jt.
ERM
Eesti Looduseuurijate Selts asutati 10.10.1853. Asutajaliikmed, kes olid enamikus Tartu Ülikooli õppejõud, seadsid põhiülesandeks Liivimaa ja lähialade looduse teadusliku uurimise ja kirjeldamise. Seltsi esimeseks presidendiks oli Carl Eduard von Liphardt, Raadi mõisa omanik ja Euroopas tunnustatud kunstitundja. Aegade jooksul on seltsi juhtinud paljud kuulsad inimesed, näiteks Karl Ernst v. Baer, Edmund August Russow, Julius Thomas von Kennel, Nikolai I. Kuznetsov, Johannes Piiper, Paul Kogermann, Theodor Lippmaa, Eerik Kumari jt.
ERM
Tervikasi nr 21 „200 aastat Tartu Ülikooli kliinikumi asutamisest“, 13.05.2004. Kujundaja Lembit Lõhmus
1.05.1804 asutas ja avas arstiteadlane Daniel Georg Balk Tartus Riia mäel bürger Dahlströmi majas Tartu Ülikooli Kliinikumi – Clinicum Universitatis Dorpatensis.
Tartus oli 1804. aastal ligikaudu 9000 elanikku, neist eestlasi u 3500, sakslasi 3000 ja teisi, peamiselt venelasi (sh sõjaväelased) 2500 ringis.
27.07.1808 viidi Clinicum Universitatis Dorpatensis Toomele.
ERM
1.05.1804 asutas ja avas arstiteadlane Daniel Georg Balk Tartus Riia mäel bürger Dahlströmi majas Tartu Ülikooli Kliinikumi – Clinicum Universitatis Dorpatensis.
Tartus oli 1804. aastal ligikaudu 9000 elanikku, neist eestlasi u 3500, sakslasi 3000 ja teisi, peamiselt venelasi (sh sõjaväelased) 2500 ringis.
27.07.1808 viidi Clinicum Universitatis Dorpatensis Toomele.
ERM
Tervikasi nr 36, 3.11.2006 „Eesti Looduskaitse Selts 40“. Kujundaja Lembit Lõhmus
Eesti Looduskaitse Selts asutati Jaan Eilarti eestvedamisel aastal 1966.
Jaan Eilart (24.06.1933–18.05.2006) oli biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Aastal 1957 asuti tema eestvedamisel Tartu Riiklikus Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena. 1958. aastal asutas ta Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR). Eilart valiti 1978. aastal Rahvusvahelise Loodukaitseliidu (IUCN) Ida-Euroopa Komitee presidendiks.
ERM
Eesti Looduskaitse Selts asutati Jaan Eilarti eestvedamisel aastal 1966.
Jaan Eilart (24.06.1933–18.05.2006) oli biogeograaf, maastikuökoloog ja kultuuriloolane. Aastal 1957 asuti tema eestvedamisel Tartu Riiklikus Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena. 1958. aastal asutas ta Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR). Eilart valiti 1978. aastal Rahvusvahelise Loodukaitseliidu (IUCN) Ida-Euroopa Komitee presidendiks.
ERM
Eesti Posti väljaanne, 2007. Kunstnik Margus Nõmm
Werner Maximilian Friedrich Zoege von Manteuffel (13.07.1857–14.03.1926). Tema emapoolne vanaisa oli arstiteadlane ja Tartu Ülikooli rektor Friedrich Parrot. Aastatel 1878–1886 õppis W. M. F von Manteuffel Tartu Ülikoolis kirurgiat ja 1886–1889 oli ta professor Eduard Georg von Wahli assistent haavakliinikus. Töötas Tartus eradotsendi (1889), dotsendi (1889–1899) ja kirurgiaprofessorina (1899–1918).
ERM
Werner Maximilian Friedrich Zoege von Manteuffel (13.07.1857–14.03.1926). Tema emapoolne vanaisa oli arstiteadlane ja Tartu Ülikooli rektor Friedrich Parrot. Aastatel 1878–1886 õppis W. M. F von Manteuffel Tartu Ülikoolis kirurgiat ja 1886–1889 oli ta professor Eduard Georg von Wahli assistent haavakliinikus. Töötas Tartus eradotsendi (1889), dotsendi (1889–1899) ja kirurgiaprofessorina (1899–1918).
ERM
Tervikasi nr 60 „Eesti riiklik arhiivindus 90“, 3.03.2010. Kujundaja Lembit Lõhmus
Ajalooline hoone Juhan Liivi 4 ehitati 1901–1904 Reinhold Guleke projekti järgi ja seda hakati kasutama ülikooli ühiselamuna. 1920. aastatest on hoonet kasutatud arhiivina. 2017. aasta veebruaris koliti rahvusarhiiv uude majja Nooruse tänaval. Liivi 4 anti ülikooli majandusteaduskonnale. Hoone kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.
ERM
Ajalooline hoone Juhan Liivi 4 ehitati 1901–1904 Reinhold Guleke projekti järgi ja seda hakati kasutama ülikooli ühiselamuna. 1920. aastatest on hoonet kasutatud arhiivina. 2017. aasta veebruaris koliti rahvusarhiiv uude majja Nooruse tänaval. Liivi 4 anti ülikooli majandusteaduskonnale. Hoone kuulub Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.
ERM
Tervikasi nr 67 „Tartu Tähetorn 200“, 22.12.2010. Kujundaja Indrek Ilves
Observatooriumi ehitamist alustati 1808. aastal Toomemäel keskaegse piiskoplinnuse varemetele, valmis sai see 1810. aastal. Friedrich Georg Wilhelm Struve määrati aastal 1813 tähetorni astronoom-observaatoriks. Järjepidevaid vaatlusi alustati 1814. Aastatel 1820–1839 oli Struve tähetorni direktor.
Tähetorn tegutses teadusasutusena 1810. aastast kuni 1994. aastani, olles 1946–1994 ENSV Teaduste Akadeemia alluvuses. 2006. aastal kanti Tartu tähetorni ees olev Struve monument ehk Struve kaarena tuntud mälestusmärk UNESCO maailmapärandi nimekirja.
ERM
Observatooriumi ehitamist alustati 1808. aastal Toomemäel keskaegse piiskoplinnuse varemetele, valmis sai see 1810. aastal. Friedrich Georg Wilhelm Struve määrati aastal 1813 tähetorni astronoom-observaatoriks. Järjepidevaid vaatlusi alustati 1814. Aastatel 1820–1839 oli Struve tähetorni direktor.
Tähetorn tegutses teadusasutusena 1810. aastast kuni 1994. aastani, olles 1946–1994 ENSV Teaduste Akadeemia alluvuses. 2006. aastal kanti Tartu tähetorni ees olev Struve monument ehk Struve kaarena tuntud mälestusmärk UNESCO maailmapärandi nimekirja.
ERM
Tervikasi nr 91 „Suusaõpetajad Erna ja Herbert Abel 100“, 20.02.2016. Kujundaja Indrek Ilves
Erna Abel (19.12.1915–31.08.1999) lõpetas 1945. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Oli 1945–1949 ülikooli suusaspordikateedris assistent, 1959–1970 vanemõpetaja, 1967–1970 juhataja. Suusatajana võitis ta aastatel 1941–1964 Eesti meistrivõistlustel 53 medalit, neist 32 kulda.
Herbert Abel (13.05.1916–28.11.1991) lõpetas 1947. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja töötas seejärel kuni 1952. aastani samas õppejõuna.
Erakogu
Erna Abel (19.12.1915–31.08.1999) lõpetas 1945. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Oli 1945–1949 ülikooli suusaspordikateedris assistent, 1959–1970 vanemõpetaja, 1967–1970 juhataja. Suusatajana võitis ta aastatel 1941–1964 Eesti meistrivõistlustel 53 medalit, neist 32 kulda.
Herbert Abel (13.05.1916–28.11.1991) lõpetas 1947. aastal Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja töötas seejärel kuni 1952. aastani samas õppejõuna.
Erakogu
Tervikasi nr 94 „Fred Kudu 100“, 4.01.2017. Kujundaja Indrek Ilves
Fred Kudu (4.01.1917–29.09.1988) oli sportlane, treener, spordipedagoog. Lõpetas Tartu Ülikooli lõpetas 1940. aastal. Ta oli Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja Kääriku spordibaasi asutaja, aastatel 1944–1950, 1952–1957, 1960–1965 Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan, 1944–1950 ja 1951–1973 kergejõustikukateedri juhataja. 1964–1977 oli Fred Kudu NSVLi mitmevõistlejate koondvõistkonna peatreener.
Erakogu
Fred Kudu (4.01.1917–29.09.1988) oli sportlane, treener, spordipedagoog. Lõpetas Tartu Ülikooli lõpetas 1940. aastal. Ta oli Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja Kääriku spordibaasi asutaja, aastatel 1944–1950, 1952–1957, 1960–1965 Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan, 1944–1950 ja 1951–1973 kergejõustikukateedri juhataja. 1964–1977 oli Fred Kudu NSVLi mitmevõistlejate koondvõistkonna peatreener.
Erakogu