Tartu Ülikool on tegutsenud 100 aastat eestikeelsena! 1. detsembril 1919 toimus avaaktus ja tegevust alustas ennekõike eesti üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõppedes andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja juba oktoobrist asus seal õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
* * * * *
Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
* * * * *
Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1990. Tartu Kogujate vihik III. Tartu Filatelistide Selts, 1998.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1991. Tartu Kogujate vihik IV. Tartu Filatelistide Selts, 2000.
Vihman, Vladimir. Sada aastat filateeliat Tartus. Üleliiduline Filatelistide Ühing, Tartu osakond. Tartu, 1989
Kromm, Max; Vogt, Harald; Ehrich, Nils. Sowjetische ganzsachenbriefe mit estnischen motiven 1954–1991.
Eesti Filatelist nr 22-23, 1978. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis.
Tervikasi nr 96 „Karl Ernst von Baer 225“, 11.03.2017. Kujundaja Indrek Ilves
Karl Ernst von Baer (28.02.1792–28.11.1876) on loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Õppis aastatel 1810–1814 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas
ERM
Karl Ernst von Baer (28.02.1792–28.11.1876) on loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Õppis aastatel 1810–1814 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas
ERM
Karl Ernst von Baer käis aastail 1845–1846 ekspeditsioonil Itaalias. Ta uuris süsteemselt Vahemere põhjaloomastikku ja avastas mitu uut liiki.
ERM
ERM
Tervikasi nr 102 „Eesti Teaduste Akadeemia 80“, 20.04.2018. Kujundaja Indrek Ilves. Margil Eesti Teaduste Akadeemia täiskogu 20.04.1938
13.04.1938 kinnitas riigihoidja esimesed 12 Eesti Teaduste Akadeemia liiget, neist 6 humanitaarteaduste sektsiooni (Edgar Kant, Oskar Loorits, Julius Mark, Hendrik Sepp, Gustav Suits, Jüri Uluots) ja 6 loodusteaduste sektsiooni (Hugo Kaho, Paul Kogerman, Aleksander Paldrok, Ludvig Puusepp, Karl Schlossmann, Ernst Öpik). Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks nimetati Karl Schlossmann.
20.04.1938 toimus Tartu Ülikooli nõukogu saalis Eesti Teaduste Akadeemia täiskogu esimene istung. Akadeemia abipresidendiks valiti Julius Mark, sektsioonide juhatajateks Edgar Kant ja Paul Kogerman.
ERM
13.04.1938 kinnitas riigihoidja esimesed 12 Eesti Teaduste Akadeemia liiget, neist 6 humanitaarteaduste sektsiooni (Edgar Kant, Oskar Loorits, Julius Mark, Hendrik Sepp, Gustav Suits, Jüri Uluots) ja 6 loodusteaduste sektsiooni (Hugo Kaho, Paul Kogerman, Aleksander Paldrok, Ludvig Puusepp, Karl Schlossmann, Ernst Öpik). Eesti Teaduste Akadeemia presidendiks nimetati Karl Schlossmann.
20.04.1938 toimus Tartu Ülikooli nõukogu saalis Eesti Teaduste Akadeemia täiskogu esimene istung. Akadeemia abipresidendiks valiti Julius Mark, sektsioonide juhatajateks Edgar Kant ja Paul Kogerman.
ERM
Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud 19.04.2017
ERM
ERM