Tartu Ülikool on tegutsenud 100 aastat eestikeelsena! 1. detsembril 1919 toimus avaaktus ja tegevust alustas ennekõike eesti üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõppedes andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja juba oktoobrist asus seal õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
* * * * *
Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
* * * * *
Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1990. Tartu Kogujate vihik III. Tartu Filatelistide Selts, 1998.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1991. Tartu Kogujate vihik IV. Tartu Filatelistide Selts, 2000.
Vihman, Vladimir. Sada aastat filateeliat Tartus. Üleliiduline Filatelistide Ühing, Tartu osakond. Tartu, 1989
Kromm, Max; Vogt, Harald; Ehrich, Nils. Sowjetische ganzsachenbriefe mit estnischen motiven 1954–1991.
Eesti Filatelist nr 22-23, 1978. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis.
Kiri 11.07.1994 Pariisist (OCDE) Tartu Ülikoolile 1.08.1994
Majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OCDE) saatis kirja Tartu Riiklikule Ülikoolile. Kirjal aadress: TARTUSKIJ ORD TRUDOV KRASNOGO ZNAMENI GOSUDARSTVENNYJ UNIVUL, JULIKOOLI 18, TARTU, URSS (vene keeles ladina tähtedega). Eesti Vabariik taastati 20.08.1991. Nimetust Tartu Riiklik Ülikool kasutati 1940–1941, 1944–1989.
Erakogu
Majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon (OCDE) saatis kirja Tartu Riiklikule Ülikoolile. Kirjal aadress: TARTUSKIJ ORD TRUDOV KRASNOGO ZNAMENI GOSUDARSTVENNYJ UNIVUL, JULIKOOLI 18, TARTU, URSS (vene keeles ladina tähtedega). Eesti Vabariik taastati 20.08.1991. Nimetust Tartu Riiklik Ülikool kasutati 1940–1941, 1944–1989.
Erakogu
Mark „Gustav II Adolf“, 9.12.1994, kujundaja Vello Kallas. Esimese päeva ümbrik (FDC), esimese päeva tempel „400 aastat Rootsi kuninga Gustav II Adolfi sünnist“, 9.12.1994
Gustav II Adolf (19.12.1594–16.11.1632), Rootsi kuningas 1611–1632. Tuntuks sai ta hiilgava väejuhina kolmekümneaastases sõjas, kus juhtis protestantlike riikide võitlust Püha Rooma riigi vastu. Kuningas langes 1632. aastal samas sõjas Lützeni lahingus. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi asutamisürikule.
ERM
Gustav II Adolf (19.12.1594–16.11.1632), Rootsi kuningas 1611–1632. Tuntuks sai ta hiilgava väejuhina kolmekümneaastases sõjas, kus juhtis protestantlike riikide võitlust Püha Rooma riigi vastu. Kuningas langes 1632. aastal samas sõjas Lützeni lahingus. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi asutamisürikule.
ERM
Esimese päeva ümbrik (FDC). Mark „Tartu Ülikool 370, Tartu Ülikooli raamatukogu 200“, 24.04.2002. Kujundaja Jaan Saar.
Rektor Jaak Aaviksoo signatuur. Jaak Aaviksoo oli Tartu Ülikooli rektor 1998–2006.
1976. aastal lõpetas Aaviksoo cum laude Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. 1994. aastast on ta Eesti Teaduste Akadeemia liige. Oli kultuuri- ja haridusminister (1995–1996), kaitseminister (2007–2011) ning haridus- ja teadusminister (2011–2014). Alates 2015. aasta sügisest on ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor. Aaviksoo on Eesti esimene akadeemikust rektor.
ERM
Rektor Jaak Aaviksoo signatuur. Jaak Aaviksoo oli Tartu Ülikooli rektor 1998–2006.
1976. aastal lõpetas Aaviksoo cum laude Tartu Riikliku Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna. 1994. aastast on ta Eesti Teaduste Akadeemia liige. Oli kultuuri- ja haridusminister (1995–1996), kaitseminister (2007–2011) ning haridus- ja teadusminister (2011–2014). Alates 2015. aasta sügisest on ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor. Aaviksoo on Eesti esimene akadeemikust rektor.
ERM
Ümbrik „100 aastat akadeemik Paul Ariste sünnist“, 3.02.2005. Eritempel „Paul Ariste 100“
Palul Ariste (3.02.1905–2.02.1990) oli keeleteadlane. Õppis Tartu Ülikoolis 1925–1930, kus õpetas hiljem soome-ugri keeli, üldkeeleteadust, soome, rootsi, läti, alamsaksa ja esperanto keelt. Sai 1954. aastal akadeemikuks.
Erakogu
Palul Ariste (3.02.1905–2.02.1990) oli keeleteadlane. Õppis Tartu Ülikoolis 1925–1930, kus õpetas hiljem soome-ugri keeli, üldkeeleteadust, soome, rootsi, läti, alamsaksa ja esperanto keelt. Sai 1954. aastal akadeemikuks.
Erakogu