Kirjamehed kirjamargil
Vahepalaks kirjameeste käekirju
Sel aastal on kirjameestest rääkimiseks mitu tähelepanuväärset põhjust!
8. oktoobril 1922 asutati Eesti Kirjanikkude Liit, nii et see saab nüüd 100-aastaseks! Liikmeid oli tollal 33, aastaks 1940 oli neid 20 võrra enam. Enne sõda olid selle esimeesteks Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast Rumor, Henrik Visnapuu ja August Jakobson.
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisest möödus aga 150 aastat. Seltsi esimene koosolek toimus 25. veebruaril 1872 Viljandis. Organisatsiooni ülesandeks oli eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse kaudu. Seltsi esimesed presidendid olid Jakob Hurt (1872–1881) ja Carl Robert Jakobson (1881–1882). Eesti Kirjameeste Selts suleti 1893. aastal.
Mööda ei saa minna ka Õpetatud Eesti Seltsist, mille asutamisest saab peagi koguni 185 aastat. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950 ja taastati 1988. aastal. Vanima Eesti teadusseltsi eesmärgiks on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Väärikaid ja värvikaid kirjamehi on meie kultuuriloos palju. Näitus „Kirjamehed kirjamargil“ annab ülevaate, kellele neist on pühendatud postmark või tervikasi (ümbrik/postkaart trükitud margiga). Meeldetuletuseks – postmargile saab ametlikus korras inimene, kelle tööd ja tegemised on juba tehtud, erandiks riigipead ja olümpiavõitjad. Muidugi võib igaüks tellida oma disainiga postmargi (Minu Mark).
Näituse juhatab sisse 15. juunil 1938 välja antud margiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, millel on kujutatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803–25.08.1882) ja Friedrich Robert Faehlmanni (20.12.1798 – 22.04.1850). Margiploki kujundas Georg Westenberg.
Ligemale 100 aasta jooksul on postmargile, margiplokile või tervikasjale saanud järgmised eesti keele ja kirjanduse kandjad:
Postmark: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Johann Voldemar Jannsen, Marie Under, Juhan Jaik, Lennart Meri, August Mälk, Betti Alver, Friedebert Tuglas, Jaan Tõnisson, Jaan Kross, Eesti Kirjameeste Selts 150.
Tervikasi: Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Juhan Smuul, Jaan Anvelt, Oskar Luts, Jakob Hurt, Johannes Vares-Barbarus, August Kitzberg, Hugo Raudsepp.
Margiplokk: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Robert Faehlmann, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Matthias Johann Eisen.
Erikujundusega ümbrik: Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Paul Ariste.
Näitusel on veel kolm unikaalset margikavandit, millest kaks margiks ei saanudki. Pilku köidavad ka margiklišeed aastast 1938 (Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann).
Kultuuriloolist tausta loovad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi materjalid: kivike.kirmus.ee
Väljapanekut ilmestavad käsikirjalised tekstid, kirjad, mustandid. Jääb üle ainult imestada, kuidas sule ja tindiga kirja pandud tekstid on nii puhtad, plekitud ja kirjatehnikalt sedavõrd ilusad. Huvitav on uurida, milline ühe või teise kultuuritegelase käekiri välja nägi. Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on üks põnev paik!
***
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu, erakogusid, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Betti Alveri muuseumi materjale.
Tööriistarealt infonupu alt leiab piltide taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Tiina Tael, Kaido Andres, Ants Linnard. Elo Maandi-Puu ja Mari Õunapuu (Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv).
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Pärn, Peeter; Kuuskvere, Aivar. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog, Vapimark OÜ, 2021
Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts. Tartu, 1932, lk 48
Vahepalaks kirjameeste käekirju
Sel aastal on kirjameestest rääkimiseks mitu tähelepanuväärset põhjust!
8. oktoobril 1922 asutati Eesti Kirjanikkude Liit, nii et see saab nüüd 100-aastaseks! Liikmeid oli tollal 33, aastaks 1940 oli neid 20 võrra enam. Enne sõda olid selle esimeesteks Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast Rumor, Henrik Visnapuu ja August Jakobson.
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisest möödus aga 150 aastat. Seltsi esimene koosolek toimus 25. veebruaril 1872 Viljandis. Organisatsiooni ülesandeks oli eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse kaudu. Seltsi esimesed presidendid olid Jakob Hurt (1872–1881) ja Carl Robert Jakobson (1881–1882). Eesti Kirjameeste Selts suleti 1893. aastal.
Mööda ei saa minna ka Õpetatud Eesti Seltsist, mille asutamisest saab peagi koguni 185 aastat. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950 ja taastati 1988. aastal. Vanima Eesti teadusseltsi eesmärgiks on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Väärikaid ja värvikaid kirjamehi on meie kultuuriloos palju. Näitus „Kirjamehed kirjamargil“ annab ülevaate, kellele neist on pühendatud postmark või tervikasi (ümbrik/postkaart trükitud margiga). Meeldetuletuseks – postmargile saab ametlikus korras inimene, kelle tööd ja tegemised on juba tehtud, erandiks riigipead ja olümpiavõitjad. Muidugi võib igaüks tellida oma disainiga postmargi (Minu Mark).
Näituse juhatab sisse 15. juunil 1938 välja antud margiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, millel on kujutatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803–25.08.1882) ja Friedrich Robert Faehlmanni (20.12.1798 – 22.04.1850). Margiploki kujundas Georg Westenberg.
Ligemale 100 aasta jooksul on postmargile, margiplokile või tervikasjale saanud järgmised eesti keele ja kirjanduse kandjad:
Postmark: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Johann Voldemar Jannsen, Marie Under, Juhan Jaik, Lennart Meri, August Mälk, Betti Alver, Friedebert Tuglas, Jaan Tõnisson, Jaan Kross, Eesti Kirjameeste Selts 150.
Tervikasi: Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Juhan Smuul, Jaan Anvelt, Oskar Luts, Jakob Hurt, Johannes Vares-Barbarus, August Kitzberg, Hugo Raudsepp.
Margiplokk: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Robert Faehlmann, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Matthias Johann Eisen.
Erikujundusega ümbrik: Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Paul Ariste.
Näitusel on veel kolm unikaalset margikavandit, millest kaks margiks ei saanudki. Pilku köidavad ka margiklišeed aastast 1938 (Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann).
Kultuuriloolist tausta loovad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi materjalid: kivike.kirmus.ee
Väljapanekut ilmestavad käsikirjalised tekstid, kirjad, mustandid. Jääb üle ainult imestada, kuidas sule ja tindiga kirja pandud tekstid on nii puhtad, plekitud ja kirjatehnikalt sedavõrd ilusad. Huvitav on uurida, milline ühe või teise kultuuritegelase käekiri välja nägi. Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on üks põnev paik!
***
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu, erakogusid, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Betti Alveri muuseumi materjale.
Tööriistarealt infonupu alt leiab piltide taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Tiina Tael, Kaido Andres, Ants Linnard. Elo Maandi-Puu ja Mari Õunapuu (Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv).
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Pärn, Peeter; Kuuskvere, Aivar. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog, Vapimark OÜ, 2021
Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts. Tartu, 1932, lk 48
Suveniirümbrik „Juhan Jaik 100“
Eritempel: Juhan Jaik 100, 13.01.1999, Võru
ERMi kogu
Eritempel: Juhan Jaik 100, 13.01.1999, Võru
ERMi kogu
Juhan Jaiki luuletuse „Kasaritsas“ käsikiri. kivike.kirmus.ee
Eesti Vabariigi president Lennart Meri 70. Kujundaja Lembit Lõhmus, foto Toomas Volmer, 29.03.1999
Lennart Meri (29.03.1929–14.03.2006), kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001. Tema tuntumad teosed on „Hõbevalge“ (1976), „Hõbevalgem“ (1984), „Presidendikõned“ (1996).
ERMi kogu
Lennart Meri (29.03.1929–14.03.2006), kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001. Tema tuntumad teosed on „Hõbevalge“ (1976), „Hõbevalgem“ (1984), „Presidendikõned“ (1996).
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC). Eesti Vabariigi president Lennart Meri 70, 29.03.1999
Tähitud kiri on välja saadetud Tallinnast 29.03.1999.
ERMi kogu
Tähitud kiri on välja saadetud Tallinnast 29.03.1999.
ERMi kogu
Margi värviproov
Erakogu
Erakogu
Eesti Vabariigi riigipead 1918-2018. Lennart Meri, 26.03.2009, kunstnik Lembit Lõhmus
ERMi kogu
ERMi kogu
Esimese päeva tempel (FDC). Eesti Vabariigi riigipead 1918–2018, Lennart Meri, 26.03.2009
Tähitud kiri on välja saadetud Tallinnast 26.03.2009
ERMi kogu
Tähitud kiri on välja saadetud Tallinnast 26.03.2009
ERMi kogu
Lennart Meri kiri Paul Aristele, 25.09.1967
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv
August Mälk. 100 aastat sünnist, 20.09.2000, kunstnik Lembit Lõhmus.
August Mälk (4.10.1900-19.12.1987) romaani-, novelli- ja näitekirjanik. Mälk oli ajalehe Välis-Eesti toimetuse kolleegiumi liige 1944. aastast, Välismaise Eesti Kirjanike Liidu üks asutajaist ja selle esimene esimees aastail 1945–1982.
ERMi kogu
August Mälk (4.10.1900-19.12.1987) romaani-, novelli- ja näitekirjanik. Mälk oli ajalehe Välis-Eesti toimetuse kolleegiumi liige 1944. aastast, Välismaise Eesti Kirjanike Liidu üks asutajaist ja selle esimene esimees aastail 1945–1982.
ERMi kogu
Suveniirümbrik. 100 aastat August Mälgu sünnist
Eritempel: August Mälk 100, Kuressaare, 4.10.2000
ERMi kogu
Eritempel: August Mälk 100, Kuressaare, 4.10.2000
ERMi kogu
August Mälgu kiri Friedebert Tuglasele, mai 1923. kivike.kirmus.ee
Suveniirümbrik. 100 aastat akadeemik Paul Ariste sünnist
Eritempel: Paul Ariste 100, 3.02.2005, Tartu
Paul Ariste (3.02.1905–2.02.1990), keeleteadlane. Ariste võttis sõna ka eesti keele arengut puudutavatel teemadel, näiteks leidis ta 1937. aastal, et keeleuuenduste käigus on liiga kergekäeliselt eesti keelde üle võetud tõlkelaene, eriti just saksa keelest.
Kiri on saadetud Võnnust 33.02.2005 Tallinna.
ERMi kogu
Eritempel: Paul Ariste 100, 3.02.2005, Tartu
Paul Ariste (3.02.1905–2.02.1990), keeleteadlane. Ariste võttis sõna ka eesti keele arengut puudutavatel teemadel, näiteks leidis ta 1937. aastal, et keeleuuenduste käigus on liiga kergekäeliselt eesti keelde üle võetud tõlkelaene, eriti just saksa keelest.
Kiri on saadetud Võnnust 33.02.2005 Tallinna.
ERMi kogu
Paul Ariste käsikiri: 1. Eesti läti mustlaste murdest. 2. Eesti keele varasemast kujunemisest. 3. Läänemere vanadest hõimudest. 4. Adverbide arenemisest läänemere keeltest. 5. Eesti ja soome-ugri keelte õpetamisest ja uurimisest Tartu Ülikoolis (1802–1852)]
kivike.kirmus.ee
kivike.kirmus.ee
Tervikasi. 200 aastat leksikograaf Ferdinand Johann Wiedemanni (1805–1887)sünnist, 30.03.2005, kujundanud Lembit Lõhmus
Ferdinand Johann Wiedemanni (30.03.1805–29.12.1887), keelteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija. Wiedemann oli polüglott, ta tundis enam kui 20 keelt. Alates aastast 1989 antakse välja Wiedemanni keeleauhinda.
ERMi kogu
Ferdinand Johann Wiedemanni (30.03.1805–29.12.1887), keelteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija. Wiedemann oli polüglott, ta tundis enam kui 20 keelt. Alates aastast 1989 antakse välja Wiedemanni keeleauhinda.
ERMi kogu
Ferdinand Johann Wiedemanni kiri Eesti Kirjameeste Seltsile, 25.09.1880
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv
Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv
Tervikasi. Kirjanik ja näitekirjanik August Kitzbergi 150. sünniaastapäev, 6.12.2005, kujundanud Triin Heimann, Jekaterina Vetrova
August Kitzberg (29.12.1855– 10.10.1927), kirjanik. Kitzberg kirjutas algul vähenõudlikke naljamänge, sh näiteks „Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja „Rätsep Õhk“ (1903). Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks meie kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama „Tuulte pöörises“, järgnesid „Libahunt“ (1911) ja „Kauka jumal“ (1915).
ERMI kogu
August Kitzberg (29.12.1855– 10.10.1927), kirjanik. Kitzberg kirjutas algul vähenõudlikke naljamänge, sh näiteks „Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja „Rätsep Õhk“ (1903). Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks meie kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama „Tuulte pöörises“, järgnesid „Libahunt“ (1911) ja „Kauka jumal“ (1915).
ERMI kogu