Kirjamehed kirjamargil
Vahepalaks kirjameeste käekirju
Sel aastal on kirjameestest rääkimiseks mitu tähelepanuväärset põhjust!
8. oktoobril 1922 asutati Eesti Kirjanikkude Liit, nii et see saab nüüd 100-aastaseks! Liikmeid oli tollal 33, aastaks 1940 oli neid 20 võrra enam. Enne sõda olid selle esimeesteks Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast Rumor, Henrik Visnapuu ja August Jakobson.
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisest möödus aga 150 aastat. Seltsi esimene koosolek toimus 25. veebruaril 1872 Viljandis. Organisatsiooni ülesandeks oli eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse kaudu. Seltsi esimesed presidendid olid Jakob Hurt (1872–1881) ja Carl Robert Jakobson (1881–1882). Eesti Kirjameeste Selts suleti 1893. aastal.
Mööda ei saa minna ka Õpetatud Eesti Seltsist, mille asutamisest saab peagi koguni 185 aastat. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950 ja taastati 1988. aastal. Vanima Eesti teadusseltsi eesmärgiks on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Väärikaid ja värvikaid kirjamehi on meie kultuuriloos palju. Näitus „Kirjamehed kirjamargil“ annab ülevaate, kellele neist on pühendatud postmark või tervikasi (ümbrik/postkaart trükitud margiga). Meeldetuletuseks – postmargile saab ametlikus korras inimene, kelle tööd ja tegemised on juba tehtud, erandiks riigipead ja olümpiavõitjad. Muidugi võib igaüks tellida oma disainiga postmargi (Minu Mark).
Näituse juhatab sisse 15. juunil 1938 välja antud margiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, millel on kujutatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803–25.08.1882) ja Friedrich Robert Faehlmanni (20.12.1798 – 22.04.1850). Margiploki kujundas Georg Westenberg.
Ligemale 100 aasta jooksul on postmargile, margiplokile või tervikasjale saanud järgmised eesti keele ja kirjanduse kandjad:
Postmark: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Johann Voldemar Jannsen, Marie Under, Juhan Jaik, Lennart Meri, August Mälk, Betti Alver, Friedebert Tuglas, Jaan Tõnisson, Jaan Kross, Eesti Kirjameeste Selts 150.
Tervikasi: Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Juhan Smuul, Jaan Anvelt, Oskar Luts, Jakob Hurt, Johannes Vares-Barbarus, August Kitzberg, Hugo Raudsepp.
Margiplokk: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Robert Faehlmann, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Matthias Johann Eisen.
Erikujundusega ümbrik: Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Paul Ariste.
Näitusel on veel kolm unikaalset margikavandit, millest kaks margiks ei saanudki. Pilku köidavad ka margiklišeed aastast 1938 (Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann).
Kultuuriloolist tausta loovad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi materjalid: kivike.kirmus.ee
Väljapanekut ilmestavad käsikirjalised tekstid, kirjad, mustandid. Jääb üle ainult imestada, kuidas sule ja tindiga kirja pandud tekstid on nii puhtad, plekitud ja kirjatehnikalt sedavõrd ilusad. Huvitav on uurida, milline ühe või teise kultuuritegelase käekiri välja nägi. Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on üks põnev paik!
***
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu, erakogusid, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Betti Alveri muuseumi materjale.
Tööriistarealt infonupu alt leiab piltide taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Tiina Tael, Kaido Andres, Ants Linnard. Elo Maandi-Puu ja Mari Õunapuu (Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv).
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Pärn, Peeter; Kuuskvere, Aivar. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog, Vapimark OÜ, 2021
Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts. Tartu, 1932, lk 48
Vahepalaks kirjameeste käekirju
Sel aastal on kirjameestest rääkimiseks mitu tähelepanuväärset põhjust!
8. oktoobril 1922 asutati Eesti Kirjanikkude Liit, nii et see saab nüüd 100-aastaseks! Liikmeid oli tollal 33, aastaks 1940 oli neid 20 võrra enam. Enne sõda olid selle esimeesteks Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast Rumor, Henrik Visnapuu ja August Jakobson.
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisest möödus aga 150 aastat. Seltsi esimene koosolek toimus 25. veebruaril 1872 Viljandis. Organisatsiooni ülesandeks oli eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse kaudu. Seltsi esimesed presidendid olid Jakob Hurt (1872–1881) ja Carl Robert Jakobson (1881–1882). Eesti Kirjameeste Selts suleti 1893. aastal.
Mööda ei saa minna ka Õpetatud Eesti Seltsist, mille asutamisest saab peagi koguni 185 aastat. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950 ja taastati 1988. aastal. Vanima Eesti teadusseltsi eesmärgiks on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Väärikaid ja värvikaid kirjamehi on meie kultuuriloos palju. Näitus „Kirjamehed kirjamargil“ annab ülevaate, kellele neist on pühendatud postmark või tervikasi (ümbrik/postkaart trükitud margiga). Meeldetuletuseks – postmargile saab ametlikus korras inimene, kelle tööd ja tegemised on juba tehtud, erandiks riigipead ja olümpiavõitjad. Muidugi võib igaüks tellida oma disainiga postmargi (Minu Mark).
Näituse juhatab sisse 15. juunil 1938 välja antud margiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, millel on kujutatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803–25.08.1882) ja Friedrich Robert Faehlmanni (20.12.1798 – 22.04.1850). Margiploki kujundas Georg Westenberg.
Ligemale 100 aasta jooksul on postmargile, margiplokile või tervikasjale saanud järgmised eesti keele ja kirjanduse kandjad:
Postmark: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Johann Voldemar Jannsen, Marie Under, Juhan Jaik, Lennart Meri, August Mälk, Betti Alver, Friedebert Tuglas, Jaan Tõnisson, Jaan Kross, Eesti Kirjameeste Selts 150.
Tervikasi: Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Juhan Smuul, Jaan Anvelt, Oskar Luts, Jakob Hurt, Johannes Vares-Barbarus, August Kitzberg, Hugo Raudsepp.
Margiplokk: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Robert Faehlmann, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Matthias Johann Eisen.
Erikujundusega ümbrik: Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Paul Ariste.
Näitusel on veel kolm unikaalset margikavandit, millest kaks margiks ei saanudki. Pilku köidavad ka margiklišeed aastast 1938 (Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann).
Kultuuriloolist tausta loovad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi materjalid: kivike.kirmus.ee
Väljapanekut ilmestavad käsikirjalised tekstid, kirjad, mustandid. Jääb üle ainult imestada, kuidas sule ja tindiga kirja pandud tekstid on nii puhtad, plekitud ja kirjatehnikalt sedavõrd ilusad. Huvitav on uurida, milline ühe või teise kultuuritegelase käekiri välja nägi. Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on üks põnev paik!
***
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu, erakogusid, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Betti Alveri muuseumi materjale.
Tööriistarealt infonupu alt leiab piltide taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Tiina Tael, Kaido Andres, Ants Linnard. Elo Maandi-Puu ja Mari Õunapuu (Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv).
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Pärn, Peeter; Kuuskvere, Aivar. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog, Vapimark OÜ, 2021
Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts. Tartu, 1932, lk 48
Carl Robert Jakobsoni kiri Eesti Kirjameeste Seltsile, 06.1872. kivike.kirmus.ee
C. R. Jakobsoni „Kolme isamaa kõne“ esimese osa käsikirja esimesed leheküljed. kivike.kirmus.ee
Anton Hansen Tammsaate 125, 30.01.2003, kunstnik Lembit Lõhmus
Anton Hansen Tammsaare (30.01.1878–1.03.1940), kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija. Tema põhiteos on viieosaline romaanisari „Tõde ja õigus". Teiste tuntumate teoste seas on näiteks „Kõrboja peremees" (1922), „Ma armastasin sakslast“ (1935) ja „Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939).
ERMi kogu
Anton Hansen Tammsaare (30.01.1878–1.03.1940), kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija. Tema põhiteos on viieosaline romaanisari „Tõde ja õigus". Teiste tuntumate teoste seas on näiteks „Kõrboja peremees" (1922), „Ma armastasin sakslast“ (1935) ja „Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939).
ERMi kogu
Anton Hansen Tammsaare kiri Bernhard Lindele 26.08.1936. kivike.kirmus.ee
Tervikasi. Eesti NSV rahvakirjanik Juhan Smuul, 24.12.1981, kunstnik Pavel Bendel
Juhan Smuul (18.02.1922-13.04.1971), proosakirjanik ja luuletaja. Tema tuntumad teosed on "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", näidenditest "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi", "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" ja "Lea".
Kiri on saadetud Eesti Raadiole Kohtla-Järve rajoonist V. Kingissepa kolhoosist 2.07.1982 Tallinna.
ERMi kogu
Juhan Smuul (18.02.1922-13.04.1971), proosakirjanik ja luuletaja. Tema tuntumad teosed on "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", näidenditest "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi", "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" ja "Lea".
Kiri on saadetud Eesti Raadiole Kohtla-Järve rajoonist V. Kingissepa kolhoosist 2.07.1982 Tallinna.
ERMi kogu
Jaan Anvelti kirja viimane lehekülg Friedebert Tuglasele, 4.12.1904. kivike.kirmus.ee
Oskar Luts 125, 7.01.2012, kunstnik Vladimir Taiger
Oskar Luts (7.01.1887– 3.03.1953), kirjanik ja farmatseut. Teosed, mille järgi teda ennekõike teame, on „Kevade“, „Suvi“, „Sügis“, „Tootsi pulm“, „Argipäev“, samuti lühikomöödiad „Paunvere“ ja „Kapsapea“, jutustus „Tagahoovis“ ning „Nukitsamees“.
ERMi kogu
Oskar Luts (7.01.1887– 3.03.1953), kirjanik ja farmatseut. Teosed, mille järgi teda ennekõike teame, on „Kevade“, „Suvi“, „Sügis“, „Tootsi pulm“, „Argipäev“, samuti lühikomöödiad „Paunvere“ ja „Kapsapea“, jutustus „Tagahoovis“ ning „Nukitsamees“.
ERMi kogu
Oskar Lutsu kirjad Friedebert Tuglasele, 31.01.1941 ja 3.09.1949. kivike.kirmus.ee
Tervikasi. Jakob Hurt (1839-1907), Eesti folklorist, keeleteadlane ja ühiskonnategelane, 19.04.1989, kunstnik Jüri Kaarma
Hurt propageeris uut kirjaviisi („Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi“, 1864) ja korraldas eesti kirjakeelt. Tema teened on ka eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine.
Eritempel: 150 aasta Jakob Hurda sünnist, 22.07.1989
Tähitud kiri on saadetud Tallinnast 22.07.1989 Rootsi.
ERMi kogu
Hurt propageeris uut kirjaviisi („Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisi“, 1864) ja korraldas eesti kirjakeelt. Tema teened on ka eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine.
Eritempel: 150 aasta Jakob Hurda sünnist, 22.07.1989
Tähitud kiri on saadetud Tallinnast 22.07.1989 Rootsi.
ERMi kogu