Kirjamehed kirjamargil
Vahepalaks kirjameeste käekirju
Sel aastal on kirjameestest rääkimiseks mitu tähelepanuväärset põhjust!
8. oktoobril 1922 asutati Eesti Kirjanikkude Liit, nii et see saab nüüd 100-aastaseks! Liikmeid oli tollal 33, aastaks 1940 oli neid 20 võrra enam. Enne sõda olid selle esimeesteks Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast Rumor, Henrik Visnapuu ja August Jakobson.
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisest möödus aga 150 aastat. Seltsi esimene koosolek toimus 25. veebruaril 1872 Viljandis. Organisatsiooni ülesandeks oli eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse kaudu. Seltsi esimesed presidendid olid Jakob Hurt (1872–1881) ja Carl Robert Jakobson (1881–1882). Eesti Kirjameeste Selts suleti 1893. aastal.
Mööda ei saa minna ka Õpetatud Eesti Seltsist, mille asutamisest saab peagi koguni 185 aastat. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950 ja taastati 1988. aastal. Vanima Eesti teadusseltsi eesmärgiks on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Väärikaid ja värvikaid kirjamehi on meie kultuuriloos palju. Näitus „Kirjamehed kirjamargil“ annab ülevaate, kellele neist on pühendatud postmark või tervikasi (ümbrik/postkaart trükitud margiga). Meeldetuletuseks – postmargile saab ametlikus korras inimene, kelle tööd ja tegemised on juba tehtud, erandiks riigipead ja olümpiavõitjad. Muidugi võib igaüks tellida oma disainiga postmargi (Minu Mark).
Näituse juhatab sisse 15. juunil 1938 välja antud margiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, millel on kujutatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803–25.08.1882) ja Friedrich Robert Faehlmanni (20.12.1798 – 22.04.1850). Margiploki kujundas Georg Westenberg.
Ligemale 100 aasta jooksul on postmargile, margiplokile või tervikasjale saanud järgmised eesti keele ja kirjanduse kandjad:
Postmark: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Johann Voldemar Jannsen, Marie Under, Juhan Jaik, Lennart Meri, August Mälk, Betti Alver, Friedebert Tuglas, Jaan Tõnisson, Jaan Kross, Eesti Kirjameeste Selts 150.
Tervikasi: Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Juhan Smuul, Jaan Anvelt, Oskar Luts, Jakob Hurt, Johannes Vares-Barbarus, August Kitzberg, Hugo Raudsepp.
Margiplokk: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Robert Faehlmann, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Matthias Johann Eisen.
Erikujundusega ümbrik: Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Paul Ariste.
Näitusel on veel kolm unikaalset margikavandit, millest kaks margiks ei saanudki. Pilku köidavad ka margiklišeed aastast 1938 (Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann).
Kultuuriloolist tausta loovad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi materjalid: kivike.kirmus.ee
Väljapanekut ilmestavad käsikirjalised tekstid, kirjad, mustandid. Jääb üle ainult imestada, kuidas sule ja tindiga kirja pandud tekstid on nii puhtad, plekitud ja kirjatehnikalt sedavõrd ilusad. Huvitav on uurida, milline ühe või teise kultuuritegelase käekiri välja nägi. Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on üks põnev paik!
***
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu, erakogusid, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Betti Alveri muuseumi materjale.
Tööriistarealt infonupu alt leiab piltide taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Tiina Tael, Kaido Andres, Ants Linnard. Elo Maandi-Puu ja Mari Õunapuu (Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv).
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Pärn, Peeter; Kuuskvere, Aivar. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog, Vapimark OÜ, 2021
Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts. Tartu, 1932, lk 48
Vahepalaks kirjameeste käekirju
Sel aastal on kirjameestest rääkimiseks mitu tähelepanuväärset põhjust!
8. oktoobril 1922 asutati Eesti Kirjanikkude Liit, nii et see saab nüüd 100-aastaseks! Liikmeid oli tollal 33, aastaks 1940 oli neid 20 võrra enam. Enne sõda olid selle esimeesteks Friedebert Tuglas, Eduard Hubel (Mait Metsanurk), Karl Ast Rumor, Henrik Visnapuu ja August Jakobson.
Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisest möödus aga 150 aastat. Seltsi esimene koosolek toimus 25. veebruaril 1872 Viljandis. Organisatsiooni ülesandeks oli eesti rahva kultuuritaseme tõstmine eestikeelse kirjanduse kaudu. Seltsi esimesed presidendid olid Jakob Hurt (1872–1881) ja Carl Robert Jakobson (1881–1882). Eesti Kirjameeste Selts suleti 1893. aastal.
Mööda ei saa minna ka Õpetatud Eesti Seltsist, mille asutamisest saab peagi koguni 185 aastat. See loodi 18. jaanuaril 1838, suleti 1950 ja taastati 1988. aastal. Vanima Eesti teadusseltsi eesmärgiks on edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning maast.
Väärikaid ja värvikaid kirjamehi on meie kultuuriloos palju. Näitus „Kirjamehed kirjamargil“ annab ülevaate, kellele neist on pühendatud postmark või tervikasi (ümbrik/postkaart trükitud margiga). Meeldetuletuseks – postmargile saab ametlikus korras inimene, kelle tööd ja tegemised on juba tehtud, erandiks riigipead ja olümpiavõitjad. Muidugi võib igaüks tellida oma disainiga postmargi (Minu Mark).
Näituse juhatab sisse 15. juunil 1938 välja antud margiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, millel on kujutatud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (26.12.1803–25.08.1882) ja Friedrich Robert Faehlmanni (20.12.1798 – 22.04.1850). Margiploki kujundas Georg Westenberg.
Ligemale 100 aasta jooksul on postmargile, margiplokile või tervikasjale saanud järgmised eesti keele ja kirjanduse kandjad:
Postmark: Friedrich Reinhold Kreutzwald, Friedrich Robert Faehlmann, Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Johann Voldemar Jannsen, Marie Under, Juhan Jaik, Lennart Meri, August Mälk, Betti Alver, Friedebert Tuglas, Jaan Tõnisson, Jaan Kross, Eesti Kirjameeste Selts 150.
Tervikasi: Juhan Liiv, Eduard Vilde, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare, Juhan Smuul, Jaan Anvelt, Oskar Luts, Jakob Hurt, Johannes Vares-Barbarus, August Kitzberg, Hugo Raudsepp.
Margiplokk: Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Friedrich Robert Faehlmann, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Johann Voldemar Jannsen, Matthias Johann Eisen.
Erikujundusega ümbrik: Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Paul Ariste.
Näitusel on veel kolm unikaalset margikavandit, millest kaks margiks ei saanudki. Pilku köidavad ka margiklišeed aastast 1938 (Fr. R. Kreutzwald ja Fr. R. Faehlmann).
Kultuuriloolist tausta loovad Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi materjalid: kivike.kirmus.ee
Väljapanekut ilmestavad käsikirjalised tekstid, kirjad, mustandid. Jääb üle ainult imestada, kuidas sule ja tindiga kirja pandud tekstid on nii puhtad, plekitud ja kirjatehnikalt sedavõrd ilusad. Huvitav on uurida, milline ühe või teise kultuuritegelase käekiri välja nägi. Eesti Kirjandusmuuseumi virtuaalne kelder on üks põnev paik!
***
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu, erakogusid, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ja Betti Alveri muuseumi materjale.
Tööriistarealt infonupu alt leiab piltide taustainfot.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Reigo Lokk, Tiina Tael, Kaido Andres, Ants Linnard. Elo Maandi-Puu ja Mari Õunapuu (Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline arhiiv).
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Pärn, Peeter; Kuuskvere, Aivar. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog, Vapimark OÜ, 2021
Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts. Tartu, 1932, lk 48
Suveniirümbrik. Jakob Hurt 1839-1907
Eritempel: 160 aastat Jakob Hurda sünnist, Põlva, 22.07.1999
ERMi kogu
Eritempel: 160 aastat Jakob Hurda sünnist, Põlva, 22.07.1999
ERMi kogu
Jakob Hurda käsikirjalised Eesti vanasõnad ning grammatilised ja keelelised märkused
kivike.kirmus.ee
kivike.kirmus.ee
kivike.kirmus.ee
kivike.kirmus.ee
Tervikasi. 100 aastat Eesti nõukogude riigitegelase ja luuletaja Johannes Vares-Barbaruse sünnist, 11.09.1989, kunstnik Lembit Lõhmus
Johannes Vares-Barbarus (12.01.1890–29.11.1946), luuletaja, arst, poliitik. Tema luulekogud: „Fata-Morgana", „Inimene ja sfinks", „Geomeetriline inimene", „Multiplitseerit inimene", „Maailm on lahti", „Memento" jt.
Kiri on saadetud Tallinnast 12.01.1990 Rootsi.
ERMi kogu
Johannes Vares-Barbarus (12.01.1890–29.11.1946), luuletaja, arst, poliitik. Tema luulekogud: „Fata-Morgana", „Inimene ja sfinks", „Geomeetriline inimene", „Multiplitseerit inimene", „Maailm on lahti", „Memento" jt.
Kiri on saadetud Tallinnast 12.01.1990 Rootsi.
ERMi kogu
Johannes Vares-Barbaruse kiri Johannes Aavikule, 4.03.1910
Erakogu
Erakogu
Johannes Vares-Barbaruse kiri Johannes Aavikule, 4.03.1910
Erakogu
Erakogu
Vasakul esimese päeva ümbrik (FDC). 125 aastat esimesest üldlaulupeost, 31.05.1994
Paremal tähitud kiri, mis on saadetud Tallinnast Rootsi, margiploki ilmumise päeval, 31.05.1994
ERMi kogu
Paremal tähitud kiri, mis on saadetud Tallinnast Rootsi, margiploki ilmumise päeval, 31.05.1994
ERMi kogu
Eritempel: J. V. Jannsen. 175 aastat sünnist. Pärnu 16.05.1994
Postmark „Lydia Koidula 150“, 1993, kunstnik Vladimir Taiger
Suveniirümbrik. Johann Woldemar Jannsen 175
ERMi kogu
Postmark „Lydia Koidula 150“, 1993, kunstnik Vladimir Taiger
Suveniirümbrik. Johann Woldemar Jannsen 175
ERMi kogu
Eesti Hümn, 30.06.1999, kunstnik Jaan Saar
Johann Voldemar Jannsen (16.05.1819–13.07.1890), ajakirjanik, koolmeister, üks rahvusliku liikumise juhte. Jannseni isamaalauludest on tuntumad „Eesti vennad laulgem rõõmsast", „Minu kallis isamaja" ning „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimasest sai Eesti hümn, viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Esimest korda lauldi seda esimesel laulupeol 1869. aastal.
ERMi kogu
Johann Voldemar Jannsen (16.05.1819–13.07.1890), ajakirjanik, koolmeister, üks rahvusliku liikumise juhte. Jannseni isamaalauludest on tuntumad „Eesti vennad laulgem rõõmsast", „Minu kallis isamaja" ning „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Viimasest sai Eesti hümn, viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Esimest korda lauldi seda esimesel laulupeol 1869. aastal.
ERMi kogu
Johannes Voldemar Jannsen 200, 16.05.2019, kunstnik Vladimir Taiger
1857. aasta suvel asutas Jannsen nädalalehe Pärnu Postimees (algselt Perno Postimees).
ERMi kogu
1857. aasta suvel asutas Jannsen nädalalehe Pärnu Postimees (algselt Perno Postimees).
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC). Johann Voldemar Jannsen 200, 4.03.2019
ERMi kogu
ERMi kogu
Johann Voldemar Jannseni kiri, 16.01.1869. kivike.kirmus.ee
EUROPA. Kuulsaid naisi. Marie Under, 10.05.1996, Lembit Lõhmuse kujundus Ants Laikmaa pastelljoonistuse (1904) järgi.
Marie Under (27.03.1883–25.09.1980), luuletaja. Esimene luulekogu „Sonetid“ ilmus 1917. aastal. Tema tähtsamad kogud on „Hääl varjust“ (1927) ja „Rõõm ühest ilusast päevast“ (1928). Ballaadilooming on kogutud raamatusse „Õnnevarjutus“ (1929). Underi loomingu valikkogu „Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal.
ERMi kogu
Marie Under (27.03.1883–25.09.1980), luuletaja. Esimene luulekogu „Sonetid“ ilmus 1917. aastal. Tema tähtsamad kogud on „Hääl varjust“ (1927) ja „Rõõm ühest ilusast päevast“ (1928). Ballaadilooming on kogutud raamatusse „Õnnevarjutus“ (1929). Underi loomingu valikkogu „Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal.
ERMi kogu
Esimese päeva ümbrik (FDC). EUROPA. Kuulsaid naisi. Marie Under, 10.05.1996
ERMi kogu
ERMi kogu
Marie Underi luuletuse „Me ootame“ käsikiri
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kogu
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kogu
Marie Underi luuletuse „Varakevad“ käsikiri märkmepaberil. kivike.kirmus.ee
Juhan Jaik 100, 3.09.1998, kunstnik Kristjan Mändmaa
Juhan Jaik (13.01.1899–10.12.1948), kirjanik, ajakirjanik. Alates 1924. aastast avaldas luulekogu, lühiproosat, romaane, näidendeid, muinasjutte, lastejutte ja -luulet. Tema loomingu paremik on rahvapärimuslikud ja koduainelised „Võrumaa jutud" (1924–1933).
ERMi kogu
Juhan Jaik (13.01.1899–10.12.1948), kirjanik, ajakirjanik. Alates 1924. aastast avaldas luulekogu, lühiproosat, romaane, näidendeid, muinasjutte, lastejutte ja -luulet. Tema loomingu paremik on rahvapärimuslikud ja koduainelised „Võrumaa jutud" (1924–1933).
ERMi kogu