Eesti Vabadussõda,
november 1918 – veebruar 1920.
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Näituse neljandas osas on 1., 2., ja 3. diviisi väeosade postitemplid.
Sõjaväe esimese organisatsioonikava panid kokku kindralid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson juba Saksa okupatsiooni ajal Soomes maapaos viibides. Teades meie üldist välispoliitilist olukorda, ei osatud siis ette näha sõda Nõukogude Venemaaga. Sõjaväeorganisatsiooni loomisel arvestati rahuaja nõudeid. Kava nägi ette ühe diviisi asutamist järgmises koosseisus: diviisi juhatus, 6 jalaväepolku, 1 kuuepatareiline suurtükiväepolk, 1 neljaeskadroniline ratsaväepolk ja 1 inseneriväepataljon, kokku 487 ohvitseri, 79 sõjaväeametnikku ning 13 115 allohvitseri ja sõdurit.
13.11.1918 jõudsid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson Soomest Tallinna ja mõni päev hiljem kiitis Ajutine Valitsus nende esitatud sõjaväeorganisatsiooni kava heaks. Diviisi ülemaks määrati kindralmajor Andres Tõnisson, staabiülemaks alampolkovnik Jaan Rink. Diviisi hakati tegelikult formeerima alates 21.11.2018, staap asus Tallinnas.
1. diviisi koosseisu polkude asukohad määrati järgmiselt: 1. jalaväepolk – Tallinn, 2. jalaväepolk – Tartu, 3. jalaväepolk – Võru, 4. jalaväepolk – Narva, 5. jalaväepolk – Rakvere ja 6. jalaväepolk Pärnu.
Vabadussõja alguseni oli siis jäänud seitse päeva.
28.11.1918 jõudis kindral Aleksander Tõnisson Narva, 1. diviisi staap jõudis rindele 12.12.1918.
Sõjavägede ülemjuhataja polkovnik Johan Laidoneri suulisel käsul 24.12.1918 nimetati 1. Eesti Brigaad ümber 2. Eesti jalaväe diviisiks. 2. diviisi staap asus Tartus. Selle ülemaks määrati polkovnik Ernst Limberg, staabiülemaks kapten Konrad Rotschild.
Eesti sõjavägede ülemjuhataja korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru ja Petseri maakond.
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga, mis anti välja 27.03.1919, moodustati 2. brigaadist 3. diviis juhatuse asukohaga Viljandis. 3. diviisi ülemaks määrati senine sisekaitse- ja kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder, staabiülemaks senine 1. diviisi staabiülem alampolkovnik Nikolai Reek.
3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda kuulus Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond. 14.12.1919 saadeti 3. diviis Viru rindele.
Väeosasid formeeriti ja paigutati ümber sõltuvalt sõja käigust ja vajadusest.
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja Eve Aab
Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fotograaf Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Albreht, Jakob. Leheküljed Vabadussõjast. Kirjeldused ja mälestused Eesti Vabadusvõitluses. O.Ü. „Noor-Eesti Kirjastus“ 1922, J. Mällo trükk, Tartus.
Ajakiri Sõdur, nr 1/2, 1932; nr 47, 1924.
november 1918 – veebruar 1920.
Jätkame Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu sirvimist.
Näituse neljandas osas on 1., 2., ja 3. diviisi väeosade postitemplid.
Sõjaväe esimese organisatsioonikava panid kokku kindralid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson juba Saksa okupatsiooni ajal Soomes maapaos viibides. Teades meie üldist välispoliitilist olukorda, ei osatud siis ette näha sõda Nõukogude Venemaaga. Sõjaväeorganisatsiooni loomisel arvestati rahuaja nõudeid. Kava nägi ette ühe diviisi asutamist järgmises koosseisus: diviisi juhatus, 6 jalaväepolku, 1 kuuepatareiline suurtükiväepolk, 1 neljaeskadroniline ratsaväepolk ja 1 inseneriväepataljon, kokku 487 ohvitseri, 79 sõjaväeametnikku ning 13 115 allohvitseri ja sõdurit.
13.11.1918 jõudsid Andres Larka ja Aleksander Tõnisson Soomest Tallinna ja mõni päev hiljem kiitis Ajutine Valitsus nende esitatud sõjaväeorganisatsiooni kava heaks. Diviisi ülemaks määrati kindralmajor Andres Tõnisson, staabiülemaks alampolkovnik Jaan Rink. Diviisi hakati tegelikult formeerima alates 21.11.2018, staap asus Tallinnas.
1. diviisi koosseisu polkude asukohad määrati järgmiselt: 1. jalaväepolk – Tallinn, 2. jalaväepolk – Tartu, 3. jalaväepolk – Võru, 4. jalaväepolk – Narva, 5. jalaväepolk – Rakvere ja 6. jalaväepolk Pärnu.
Vabadussõja alguseni oli siis jäänud seitse päeva.
28.11.1918 jõudis kindral Aleksander Tõnisson Narva, 1. diviisi staap jõudis rindele 12.12.1918.
Sõjavägede ülemjuhataja polkovnik Johan Laidoneri suulisel käsul 24.12.1918 nimetati 1. Eesti Brigaad ümber 2. Eesti jalaväe diviisiks. 2. diviisi staap asus Tartus. Selle ülemaks määrati polkovnik Ernst Limberg, staabiülemaks kapten Konrad Rotschild.
Eesti sõjavägede ülemjuhataja korralduse alusel kuulus 2. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda Tartu, Võru ja Petseri maakond.
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga, mis anti välja 27.03.1919, moodustati 2. brigaadist 3. diviis juhatuse asukohaga Viljandis. 3. diviisi ülemaks määrati senine sisekaitse- ja kaitseliidu ülem kindral Ernst Põdder, staabiülemaks senine 1. diviisi staabiülem alampolkovnik Nikolai Reek.
3. diviisi tegevus- ja kaitsepiirkonda kuulus Viljandi, Pärnu, Valga ja Volmari maakond. 14.12.1919 saadeti 3. diviis Viru rindele.
Väeosasid formeeriti ja paigutati ümber sõltuvalt sõja käigust ja vajadusest.
* * * * *
Head sirvimist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja Eve Aab
Konsultant Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fotograaf Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Albreht, Jakob. Leheküljed Vabadussõjast. Kirjeldused ja mälestused Eesti Vabadusvõitluses. O.Ü. „Noor-Eesti Kirjastus“ 1922, J. Mällo trükk, Tartus.
Ajakiri Sõdur, nr 1/2, 1932; nr 47, 1924.
Tempel: 3. Diviisi Tagavara Bataljon / 1-ne ROOD
Diviisi staap koos komandodega sõitis Valgast 25.12.1919 välja ja jõudis Vaivara jaama 27.12.1919, kuhu jäädi peatuma.
ERM
Diviisi staap koos komandodega sõitis Valgast 25.12.1919 välja ja jõudis Vaivara jaama 27.12.1919, kuhu jäädi peatuma.
ERM
Paldiski merekindluse laatsaret. Peeter Suure merekindluse bastion.
ERM
ERM
Tempel: 3. Diviisi Tagavara Bataljon / 2-ne ROOD. Kolmnurkne Tartu Sõjaväe Kontrolli tempel „SK“
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga 16.01.1919 teatati, et tuleb asuda 2. ratsapolgu, Sõjaväe Kontrolli, Suurtükiväe Valitsuse ja sõjaväe hobuste tagavara laatsareti moodustamist.
ERM
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga 16.01.1919 teatati, et tuleb asuda 2. ratsapolgu, Sõjaväe Kontrolli, Suurtükiväe Valitsuse ja sõjaväe hobuste tagavara laatsareti moodustamist.
ERM
Nokia kosk Soomes
ERM
ERM
Tempel: 3. Diviisi Tagavara Bataljon / 2-ne ROOD
Tallinna „Sõja kontroll-punt“ tempel.
27.12.1919 jõudis 3. diviis komandodega Vaivara jaama. Seal võeti enda kaitse alla front Hõbesaarest, mis asub Narva jõel kuni Vasknarvani ja edasi mööda Peipsi kallast kuni Lohusuuni. Seal võitles diviis kuni vaherahu allkirjastamiseni.
ERM
Tallinna „Sõja kontroll-punt“ tempel.
27.12.1919 jõudis 3. diviis komandodega Vaivara jaama. Seal võeti enda kaitse alla front Hõbesaarest, mis asub Narva jõel kuni Vasknarvani ja edasi mööda Peipsi kallast kuni Lohusuuni. Seal võitles diviis kuni vaherahu allkirjastamiseni.
ERM
Riia rand. Äike
ERM
ERM
Tempel: 3. diviisi tagavara bataljon / 3-as ROOD. Kalendertempel Veliko-Jogannis (Suure-Jaani)
ERM
ERM
Tempel: 3-da Jalaväe diviisi Töö-salk. Kalendertempel Rujen, 23.12.1919
3. diviisi staap koos kõigi komandodega sõitis 25.12.1919 Valgast välja ja jõudis Vaivara jaama 27.12.1919.
ERM
3. diviisi staap koos kõigi komandodega sõitis 25.12.1919 Valgast välja ja jõudis Vaivara jaama 27.12.1919.
ERM
Tartu Reaalkool
ERM
ERM
Tempel: 3-da Eesti jalaväe Diviisi / Leivaküpsetuse Ülem
3. diviisi leivatehased olid Viljandis ja Valgas. Sõdurite toidunorm oli sõja ajal inimese kohta päevas 1,5 naela leiba (1 nael rukkileiba ja 0,5 naela valget leiba; 1 nael = 0,4095 kg).
ERM
3. diviisi leivatehased olid Viljandis ja Valgas. Sõdurite toidunorm oli sõja ajal inimese kohta päevas 1,5 naela leiba (1 nael rukkileiba ja 0,5 naela valget leiba; 1 nael = 0,4095 kg).
ERM
Asutav Kogu kinnitas 9.05.1919 ametisse Vabariigi Valitsuse. Esimeses reas vasakult: rahandusminister J. Kukk, siseminister A. Oinas, pea- ja sõjaminister Otto Standman, välisminister Jaan Poska, kohtuminister Jüri Jaakson. Teises reas vasakult: põllutööminister Theodor Pool, töö- ja hoolekandeminister Anton Palvadre, haridusminister Juhan Kartau. Fotolt puudub tööstus-kaubandus- ja teedeminister Nikolai Köstner.
ERM
ERM
Tempel: eesrinna toitlusladuvalitseja / 3 Jalaväe diviisi
3. jalaväediviisi intendandiladu asus Pärnus, eesrinna toitlustusladu Valgas (25.05.1919.) Varustusvalitsuse ülema polkovnik Rudolf Reimani käsuga nr 80, 31.08.1919 tehti kohustuseks väeosas sõdureid toitlustada kaks korda päevas sooja toiduga.
ERM
3. jalaväediviisi intendandiladu asus Pärnus, eesrinna toitlustusladu Valgas (25.05.1919.) Varustusvalitsuse ülema polkovnik Rudolf Reimani käsuga nr 80, 31.08.1919 tehti kohustuseks väeosas sõdureid toitlustada kaks korda päevas sooja toiduga.
ERM
ERM