Tartu Ülikool on tegutsenud 100 aastat eestikeelsena! 1. detsembril 1919 toimus avaaktus ja tegevust alustas ennekõike eesti üliõpilastele mõeldud ja Eesti ühiskonda teeniv ülikool. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool sündis koos riigiga. Esimese maailmasõja lõppedes andis Saksa sõjavägi Tartu Ülikooli üle Eesti valitsuse esindajale Peeter Põllule. Ülikooli ametlikuks keeleks tunnistati eesti keel ja juba oktoobrist asus seal õppima 351 üliõpilast, sh 305 eestlast.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
***
„Sada aastat filateeliat Tartus“ (1989) sisaldab muu hulgas huvitavat ajaloolist hetke:
„Detsembris 1889 loodi Dresdeni rahvusvahelise filatelistide ühingu sektsioon Tartus. Eestvedajaks oli Tartu ülikooli majandust õppima asunud Saku mõisaomaniku poeg Karl Ewald v. Baggehuffwud, kes juba koolipoisina oli Dresdeni ja Braunschweigi filatelistide ühingute liige. Kaasaustajateks olid Tartu ülikooli keemiaüliõpilane, Voronežist pärit Oskar Britzke. Mõisast pärinev Alexander v. Harder, kes oli 1888. aastast ülikooli apteekri abi ja õppis samas farmaatsiat aastatel 1891–1893, Valmiera maakonnast pärinev saksa filoloogiat õppiv Johan-Friedrich Sar(r)ing (Zarinš) ja Odessa arsti poeg Eugen Heinrici, kes pärast Helsingi Aleksandri gümnaasiumi lõpetamist asus õppima Tartu ülikoolis matemaatikat.
14. jaanuaril.1890 toimunud Tartu sektsiooni koosolekul valiti esimeheks E. v. Baggehuffwud. Liikmemaksuks määrati esialgu 7 rubla aastas, millest 6 oli ettenähtud emaühingule ja 1 rubla sektsiooni kassase. Kohtuda otsustati iga 14 päeva tagant, õhtuti kella 4–6, vaheldumisi liikmete korterites. Veel otsustati, et koosolekule mitteilmumise eest tuleb sektsiooni kassase tasuda 20 kopikat, hilinemise eest üle poole tunni 10 kopikat.
Koosolijatele jagas E. v. Baggehuffwud tema poolt välja antud brošüüri „Käibelolevad Venemaa tervikasjad“, mida peetakse esimeseks filateeliaalaseks väljaandeks Eestis („Der Philatelist“ nr 3, 15.02.1890).
Peagi lahkus E. v. Baggehuffwud ülikoolist ja Tartust. 13.(25.).05.1890 toimunud sektsiooni peakoosolekul valiti uueks esimeheks Oskar Britzke, kes õppis 1887–1890 Tartu ülikooli keemiat ja kellele omistati 13.12.1890 keemiakandidaadi kraad. Sektsiooni esimese poolaasta aruandest: peetud 6 koosolekut, kokku külastas 27 liiget ja üks külaline. Britzke lahkus Tartust pärast ülikooli lõpetamist. Tookord jäi Tartu sektsiooni iga lühikeseks.
4.05.1921 esitasid Tartu ülikooli professor dr. med. A. Paldrock, pangaametnik Ed. Obst ja tapamaja veterinaararst M. Sieger Tartu-Võru Rahukogule taotluse Tartu Margikorjajate Seltsi „Kirjamärk“ asutamiseks. Rahukogu registreeris seltsi 21. mail 1921. Seltsi asutamiskoosolek, mida juhatas A. Paldrock (aastast 1936 Paldrok) toimus 24. mail 1921 Tartu Naisseltsi ruumides Suurturg (Raekoja plats)“.
21. märtsil 1932 toimus Tartus Eesti kõigi aegade suurim markide oksjon“.
* * * * *
Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1990. Tartu Kogujate vihik III. Tartu Filatelistide Selts, 1998.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1991. Tartu Kogujate vihik IV. Tartu Filatelistide Selts, 2000.
Vihman, Vladimir. Sada aastat filateeliat Tartus. Üleliiduline Filatelistide Ühing, Tartu osakond. Tartu, 1989.
Kromm, Max; Vogt, Harald; Ehrich, Nils. Sowjetische ganzsachenbriefe mit estnischen motiven 1954–1991.
Eesti Filatelist nr 22-23, 1978. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis.
Näitus „Ülikool postiloos“ hõlmab valikut rahvusülikooliga seotud postiajaloost. Tartu Ülikooli peahoone on üks enim kujutatud hoone meie markidel. Neid marke on kaheksa, lisaks üks margiplokk. Esimene selline mark, „300 aastat Tartu Ülikooli“, ilmus 1. juunil 1932. Juubelisarjas anti välja neli marki, kahel neist on peahoone ja kahel Tartu tähetorn. Kavandeid võis olla rohkem, aga ERMi kogus on neid üheksa. Ülikooli hoonetest on margil veel TÜ raamatukogu, observatoorium, Toomkiriku varemed. Peahoonet ja teisi ülikooli hooneid on kujutatud ka tervikasjadel (trükitud margiga ümbrik, postkaart).
Aastatel 1954–1991 anti ülikooli peahoonega tervikasju välja kuus, pluss ülikooli raamatukogu ja ühiselamu vaatega tervikasjad.
Postiajaloos on väga põnevaid seiku, mis ilmnevad ülikooliga seotud tunnustatud teadlaste, õppejõudude, üliõpilaste kirjavahetuses. Margikogumine ja nende uurimine on ikka läbi aegade inimestele huvi pakkunud, muidugi ka õppejõududele ja üliõpilastele.
***
„Sada aastat filateeliat Tartus“ (1989) sisaldab muu hulgas huvitavat ajaloolist hetke:
„Detsembris 1889 loodi Dresdeni rahvusvahelise filatelistide ühingu sektsioon Tartus. Eestvedajaks oli Tartu ülikooli majandust õppima asunud Saku mõisaomaniku poeg Karl Ewald v. Baggehuffwud, kes juba koolipoisina oli Dresdeni ja Braunschweigi filatelistide ühingute liige. Kaasaustajateks olid Tartu ülikooli keemiaüliõpilane, Voronežist pärit Oskar Britzke. Mõisast pärinev Alexander v. Harder, kes oli 1888. aastast ülikooli apteekri abi ja õppis samas farmaatsiat aastatel 1891–1893, Valmiera maakonnast pärinev saksa filoloogiat õppiv Johan-Friedrich Sar(r)ing (Zarinš) ja Odessa arsti poeg Eugen Heinrici, kes pärast Helsingi Aleksandri gümnaasiumi lõpetamist asus õppima Tartu ülikoolis matemaatikat.
14. jaanuaril.1890 toimunud Tartu sektsiooni koosolekul valiti esimeheks E. v. Baggehuffwud. Liikmemaksuks määrati esialgu 7 rubla aastas, millest 6 oli ettenähtud emaühingule ja 1 rubla sektsiooni kassase. Kohtuda otsustati iga 14 päeva tagant, õhtuti kella 4–6, vaheldumisi liikmete korterites. Veel otsustati, et koosolekule mitteilmumise eest tuleb sektsiooni kassase tasuda 20 kopikat, hilinemise eest üle poole tunni 10 kopikat.
Koosolijatele jagas E. v. Baggehuffwud tema poolt välja antud brošüüri „Käibelolevad Venemaa tervikasjad“, mida peetakse esimeseks filateeliaalaseks väljaandeks Eestis („Der Philatelist“ nr 3, 15.02.1890).
Peagi lahkus E. v. Baggehuffwud ülikoolist ja Tartust. 13.(25.).05.1890 toimunud sektsiooni peakoosolekul valiti uueks esimeheks Oskar Britzke, kes õppis 1887–1890 Tartu ülikooli keemiat ja kellele omistati 13.12.1890 keemiakandidaadi kraad. Sektsiooni esimese poolaasta aruandest: peetud 6 koosolekut, kokku külastas 27 liiget ja üks külaline. Britzke lahkus Tartust pärast ülikooli lõpetamist. Tookord jäi Tartu sektsiooni iga lühikeseks.
4.05.1921 esitasid Tartu ülikooli professor dr. med. A. Paldrock, pangaametnik Ed. Obst ja tapamaja veterinaararst M. Sieger Tartu-Võru Rahukogule taotluse Tartu Margikorjajate Seltsi „Kirjamärk“ asutamiseks. Rahukogu registreeris seltsi 21. mail 1921. Seltsi asutamiskoosolek, mida juhatas A. Paldrock (aastast 1936 Paldrok) toimus 24. mail 1921 Tartu Naisseltsi ruumides Suurturg (Raekoja plats)“.
21. märtsil 1932 toimus Tartus Eesti kõigi aegade suurim markide oksjon“.
* * * * *
Näitus on koostatud ERMi postiajaloo kogu ja erakogude alusel.
Postiajaloo taustast saate lugeda, kui klõpsate tööriistareal infonuppu.
Head vaatamist!
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Merike Tamm, Kaido Andres, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus:
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad, Kataloog 2013. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Filateeliaosakond, 2008.
Vaher, Eo. ENSV-aegsed Estica ümbrikud. Elva 200.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1990. Tartu Kogujate vihik III. Tartu Filatelistide Selts, 1998.
Laul, Ülo. Eesti teema postkaardil. N Liidu tervikasjad 1955–1991. Tartu Kogujate vihik IV. Tartu Filatelistide Selts, 2000.
Vihman, Vladimir. Sada aastat filateeliat Tartus. Üleliiduline Filatelistide Ühing, Tartu osakond. Tartu, 1989.
Kromm, Max; Vogt, Harald; Ehrich, Nils. Sowjetische ganzsachenbriefe mit estnischen motiven 1954–1991.
Eesti Filatelist nr 22-23, 1978. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis.
Eesti Keele Arhiivi üleskutse. Eesti Keele Arhiivi juhataja Andrus Saareste.
Andrus Kustas Saareste (18.06.1892–11.05.1964) õppis 1912–1913 Tartu Ülikoolis ja 1913–1917 Helsingi Ülikoolis ning aastast 1919 taas Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1921 eesti keele magistrikraadiga. Aastast 1925 (vaheaegadega) oli ta Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees, 1931–39 TÜ Eesti Keele Arhiivi juhataja ning üks Eesti Entsüklopeedia koostajatest.
Erakogu
Andrus Kustas Saareste (18.06.1892–11.05.1964) õppis 1912–1913 Tartu Ülikoolis ja 1913–1917 Helsingi Ülikoolis ning aastast 1919 taas Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1921 eesti keele magistrikraadiga. Aastast 1925 (vaheaegadega) oli ta Akadeemilise Emakeele Seltsi esimees, 1931–39 TÜ Eesti Keele Arhiivi juhataja ning üks Eesti Entsüklopeedia koostajatest.
Erakogu
Tempel: Tartu Ülikooli Evang.-Luth. Kogudus
Jaan Lattik (22.10.1878 – 27.06.1967) lõpetas 1908. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Aastatel 1910–1939 töötas ta Viljandi Pauluse koguduse õpetajana ja kooliõpetajana. Oli esimese kuni viienda riigikogu liige, 1925–1927 haridus- ja 1928–1931 välisminister.
Postkaart 19.07.1934
Erakogu
Jaan Lattik (22.10.1878 – 27.06.1967) lõpetas 1908. aastal Tartu Ülikooli usuteaduskonna. Aastatel 1910–1939 töötas ta Viljandi Pauluse koguduse õpetajana ja kooliõpetajana. Oli esimese kuni viienda riigikogu liige, 1925–1927 haridus- ja 1928–1931 välisminister.
Postkaart 19.07.1934
Erakogu
Gustav Ränk (18.02.1902–5.04.1998) oli eesti etnoloog ja Tartu Ülikooli esimene etnograafiaprofessor. Paralleelselt õpingutega Tartu Ülikooli filosoofiteaduskonnas asus ta 1926. aastal tööle Eesti Rahva Muuseumisse. Tartu Ülikooli lõpetas Gustav Ränk aastal 1930 juba tuntud teadlasena. 1980. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane.
Hispaanias, kust kaart on teele pandud, käis kodusõda juulist 1936 aprillini 1939.
Postkaart 7.10.1936
Erakogu
Hispaanias, kust kaart on teele pandud, käis kodusõda juulist 1936 aprillini 1939.
Postkaart 7.10.1936
Erakogu
Postkaart 29.07.1937 Ahunist (Prantsusmaa) Tartusse professor A. Mathiesenile.
Andres Mathiesen (1.02.1890–3.05.1951) kaitses aastal 1928 esimesena Tartu Ülikoolis metsateaduse doktori kraadi. Alates augustist 1920 Tartu Ülikooli
põllumajandusteaduskonna metsaosakonna metsakorralduse õppetooli metsaasjanduse ja geodeesia õpetaja. 1924. aastast Tartu Ülikooli professor, 1928–1937 põllumajandusteaduskonna dekaan. Tartu Ülikooli õppe- ja katsemetskonna juhataja.
Erakogu
Andres Mathiesen (1.02.1890–3.05.1951) kaitses aastal 1928 esimesena Tartu Ülikoolis metsateaduse doktori kraadi. Alates augustist 1920 Tartu Ülikooli
põllumajandusteaduskonna metsaosakonna metsakorralduse õppetooli metsaasjanduse ja geodeesia õpetaja. 1924. aastast Tartu Ülikooli professor, 1928–1937 põllumajandusteaduskonna dekaan. Tartu Ülikooli õppe- ja katsemetskonna juhataja.
Erakogu
Margiplokk „100 aastat Õpetatud Eesti Seltsi asutamisest“, 15.06.1938, Georg Westenberg
Tähitud kiri 15.06.1938, saadetud Virk. Exprèsiga.
Tähitud kiri 15.06.1938, saadetud Virk. Exprèsiga.
Friedrich Robert Faehlmann (31.12.1798–22.04.1850) õppis aastatel 1817–1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, samas kuulas ta ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning temas tärkas huvi eesti keele vastu. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1843–1850 oli ta selle esimees.
Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.12.1803–25.08.1882) õppis aastatel 1826–1833 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849.
ERM
Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.12.1803–25.08.1882) õppis aastatel 1826–1833 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849.
ERM
Ajakirja „Eesti Loomaarstlik Ringvaade“ ümbrik. Trükitöö kiri Washingtoni 23.10.1939.
Mark „Peaminister Konstantin Päts“, 20.03.1936.
Konstantin Päts (23.02.1874–18.01.1956) õppis aastatel1894–1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadi (Rooma õigus) ja kubermangusekretäri auastmega. Eesti Vabariigi esimene president (24.04.1938–17.06.1940).
Erakogu
Mark „Peaminister Konstantin Päts“, 20.03.1936.
Konstantin Päts (23.02.1874–18.01.1956) õppis aastatel1894–1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadi (Rooma õigus) ja kubermangusekretäri auastmega. Eesti Vabariigi esimene president (24.04.1938–17.06.1940).
Erakogu
Villem Alttoa (31.10.1898–3.06.1975) oli eesti kirjandusteadlane.
1924–1929 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, 1937–1940 oli Haridusministeeriumi kooliosakonna direktor, 1945–1975 Tartu Ülikooli väliskirjanduse õppejõud (1946 dotsent, 1963 professor).
Mark „Peaminister Konstantin Päts“, 20.03.1936. Kiri 1.02.1940
Erakogu
1924–1929 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, 1937–1940 oli Haridusministeeriumi kooliosakonna direktor, 1945–1975 Tartu Ülikooli väliskirjanduse õppejõud (1946 dotsent, 1963 professor).
Mark „Peaminister Konstantin Päts“, 20.03.1936. Kiri 1.02.1940
Erakogu