Vanaema lood

История бабушки

Erasmus+ projekt 2016-2018

Inimese elu koosneb paljudest väikestest lugudest, millele me tihtipeale tähelepanu ei pööragi. Sageli aga räägivad vanemad ja vanavanemad lastele edasi põnevaid lugusid sellest, mis nende suguvõsas on aja jooksul juhtunud.

Allpool toodud materjal aitab jäädvustada vanaemade rändelugusid. Teades, kuidas ja miks nad on pidanud elukohta vahetama, mõistame paremini ajaloo keerdkäike, oma pereliikmeid ning suudame laiemalt vaadata poliitilisi protsesse. Perelugude jäädvustamine arendab noortes uusi oskusi, annab juurde teadmisi ja aitab mõista ning tugevdada suhteid põlvkondade vahel. Samuti süveneb ajaloo mõistmine, tolerantsus, arusaamine riikidest ja nende piiridest ning tekib taju mineviku seotusest meie praeguse ajaga. Lugude kogumisel saavad noored ka hea uurimis- ja analüüsikogemuse.

Juhend näitab, kuidas pereliikmetelt ja lähedastelt lugusid koguda ning hiljem neid esitada ja teistega jagada. Materjal on välja töötatud rahvusvahelise projekti „Vanaema lood” (Grandma’s Story ) raames, mille käigus koostatakse õppematerjale ning juhiseid noorsootöötajatele ja erineva kultuuritaustaga noortele. Eesmärgiks on kaasata teise kultuuritaustaga noori kogukonna tegemistesse ning arendada nende oskusi kultuuripärandi kogumisel, tõlgendamisel ja esitlemisel tolerantsust toetavas keskkonnas. Loomulikult saavad seda juhist lugude kogumisel kasutada ka eesti juurtega noored.

Allpool on välja toodud lugude kogumise etapid ja abistavad meetodid. Pereliikmete küsitlemine erineb tavalisest uurija ja uuritava suhtest, seega on siin nimetatud mõned teemad, millele tuleks tähelepanu pöörata.

Lugude kogumise ja esitlemise metodoloogiline abimaterjal

Materjal hõlmab järgmisi teemasid:

Pereliikmete lugude jäädvustamise eripärad.
Lugude jäädvustamise meetodid.
Lugude salvestamise ja intervjueerimise tehniline pool.
Mälestuste esiletoomine, mida saaks esitleda või näitusel kasutada

1. Pereliikmete lugusid jäädvustades pea meeles järgmisi aspekte:

Pereliikmed usaldavad üksteist.
Tõenäoliselt on sul kõnealusest teemast juba eelteadmised olemas.
Lugude salvestamise olukord on teistsugune kui tavaline peresuhtlus.
Sa oskad küsida detailsemaid ja täpsemaid küsimusi.
Negatiivsetest kogemustest rääkimine võib olla raske ja tekitada pingeid.

Soovitused:

Küsi ka nende lugude kohta, mida sa oled juba varem kuulnud. Julgusta oma lähedasi neid veel kord rääkima!
Lugude jagamisel vaata, kas ühte või teist perekonda puudutavat asja on sobilik teistele avalikustada (pereliikmete vastused on tavapärasest intiimsemad).
Raskustest rääkimine on vahel keeruline, aga mõjub sageli kõnelejale teraapiliselt.

2. Meetodid

2.1. Intervjuu

Intervjuu on vestlus kahe või enama inimese vahel, mille puhul suunavad küsimused aitavad inimesel paremini meenutada ja põhjalikumalt vastata. Küsitlemist puudutavad teadmised on olulised igas etapis ja neid läheb vaja nii esemetest ja fotodest kui ka teekonnast rääkides.

Ettevalmistus

Lepi kokku intervjuu aeg.
Uuri veidi ajalugu. Mis toimus sel ajal maailmas, kui sinu vanaema teise riiki liikus? Mis toimus tema sünnipaigas ja uues elukohas?
Enne intervjuu alustamist mõtle läbi:
- Mis on sinu intervjuu tegemise eesmärk sinu jaoks?
- Miks vanaemale võiks meeldida see, kui ta saab sulle oma rändelugu jutustada (kas see annab talle näiteks võimaluse oma kogemust lahti mõtestada või meenutada üht eluetappi)
- Mida tahad teada ning millest te räägite? Pane mõned küsimused kirja.
- Milliseid lugusid teie peres tihti räägitakse. Kas saad neid küsitlemisel kasutada või nende kohta infot juurde küsida?
- Mida sa tahaksid selle intervjuuga hiljem teha.
- Kuidas sa teksti salvestad? Proovi, kas tehniline pool töötab.

Intervjuu tegemine

Alustuseks selgita, miks sa intervjuud teed ning kuidas sa seda hiljem kasutad.
Küsi, kas sa tohid jutu salvestada ja märkmeid teha.
Kontrolli üle, kas tehnika töötab ja tagavarapatareid või aku on olemas.
Kontrolli taustaheli, võimaluse korral palu televiisor või raadio välja lülitada.
Alusta üldisemate küsimustega, sest need aitavad inimesel teemasse sisse elada.
Küsi üks küsimus korraga, et inimesel oleks lihtsam vastata.
Ära karda vaikust: mõnikord on inimesel vaja pärast küsimuse kuulamist veidi mõelda.
Eelista küsimuste esitamisel avatud küsimusi (kuidas, miks, milline, kirjelda).
Väldi küsimusi, millele saab vastata lihtsalt jah või ei.
Intervjuu peaks kulgema loomulikult nagu vestlus; vajadusel suuna ja abista küsimustega.
Kuula rahulikult, ka siis, kui jutt tundub esialgu huvipakkuvast teemast kaugelt olevat.
Palu uuesti rääkida ka neid lugusid, mida oled juba kuulnud või mida on pereringis ennegi räägitud.
Ära katkesta teise juttu. Märgi täpsustav küsimus üles ja esita see hiljem, kui tekib sobiv hetk. Väldi hinnangute andmist küsimuste või kommentaaridega.
Lisaks faktidele ja arvamustele palu kirjeldada ka kogemusi ja rääkida huvitavaid lugusid.
Kui vanavanem on väsinud, lõpeta intervjuu. Kui vaja, lepi kokku uus aeg kohtumiseks.
Täna vestluse eest!

Pärast intervjuud

Pane intervjuu võimalikult ruttu kirja salvestuse järgi, et saaksid vajadusel lisaküsimusi küsida või täiendusi teha.
Enne loo jagamist või esitlemist lase see vanavanemal üle vaadata.
Pane enda jaoks kirja, mis sind üllatas ja mis tunne sul vestlusest jäi. See aitab intervjuu situatsiooni hiljem paremini mõista. Mõtle läbi, mida uut sa vanaema või enda kohta teada said?
Kui soovid intervjuu muuseumile anda, siis räägi see vanaemaga enne läbi ja küsi, kas ta soovib seada sellele mõne kasutuspiirangu (ajalise, kasutusotstarbest lähtuva jm.) Võta muuseumiga ühendust, et need tingimused paika panna.

2.2 Osalev vaatlus

Osalevaks vaatluseks nimetatakse kultuuri jälgimist seestpoolt. Eesmärgiks on mõista kultuuri sees olija vaatepunkti ning seepärast proovitakse elada temaga samasugust elu. Pereliikmena on tegemist täieliku osaleva vaatlusega, kuna inimesed on harjunud koos tegutsema ning neil on ühised kogemused. Pere elus osalemise ja vaatluste kaudu on igaüks meist kokku puutunud oma vanemate ja sageli ka sugulaste lugudega.

Osalevat vaatlust kasutades mõtle järgmistele asjadele:
- Millises olukorras on teil peres juttu tulnud teise riiki rändamisest? Kes ja millal sellest räägivad?
- Mida nad sellest räägivad?
- Missugused võrdlused ja kommentaarid esile kerkivad? Milliste teemadega seoses?
Jälgi ka kodusisustust ja tavasid: kas ja kuidas päritolu sinu või vanavanema kodus avaldub.
Oma perekonnalt lugusid kogudes võtad sa kõrvalseisja positsiooni.

Märgi oma tähelepanekud osaleva vaatluse ajal üles, et neid oleks hea hiljem vestlusel kasutada.

2.3. Fotod

Fotod on hea abimaterjal mälestuste esilekutsumiseks. Tänapäeval tehakse fotosid tihti ja palju, kuid varem polnud see nii tavapärane. Argipäevadel ei tehtud fotosid, samuti ei tahetud pildil jäädvustada raskemaid eluetappe. Tähtpäevade puhul – ristimine, leeritamine, pulmad, matused, sünnipäevad – tehti siiski meeleldi pilte.

Palu kirjeldada fotol toimuvat. Kes seal on, mis toimub ja millal?
Uuri, mis on fotodel olulist ja kas midagi tähtsat on puudu? Miks?
Uuri, kes ja kuidas foto peal suhtlevad.
Vaata, mida ütleb foto oma aja kohta: millised on inimeste emotsioonid, riietus, ümbrus.
Fotot nähakse tihtipeale sündmuse peegeldajana. Küsi, mis toimus enne ja pärast foto tegemist.
Kui palju on vanavanem ise pilte teinud ning kui palju on ta neid kelleltki teiselt saanud.
Kuidas ja kas kodus on kasutatud fotosid sisekujunduses.
Fotoalbumit vaadates püüa mõista piltide suhet üksteisega: miks on nad just nii paigutatud. Kuidas fotoalbum tervikuna jutustab vanavanema lugu?
Küsi, kas fotot saaks vajadusel hiljem ka näitusel või tema loo illustreerimiseks kasutada.

Fotodest rääkides pea silmas, et nende tegijal on alati olnud mingi eesmärk ja fotol võib olla erineb tähendus fotograafi, vaataja ja pildi peal olija jaoks.

2.4. Esemed

Esemed on kõnekad sümbolid minevikust. Tõenäoliselt polnud vanavanemal võimalik kolides kaasa võtta kogu oma maist varandust, nii et need vähesed, mis alles, on eriti tähenduslikud. Samuti on vanavanema jaoks oluline väärtus nii mõnelgi uues elukohas soetatud esemetel. Esemed on ka asendamatud juhul, kui soovitakse hiljem tema loost näitust teha või seda illustreerida.

Palu, et vanavanem kirjeldaks üht tema jaoks olulist eset. Miks on see on oluline? Kuidas ja mis asjaoludel see ese on saadud? Mis lugu see räägib?
Uuri, milliseid esemeid vanavanem kaasa võttis.
Küsi, kas teil on sellist perekonnavara, mida põlvest põlve pärandatakse.
Palu meenutada ja kirjeldada uues asukohas esimesena ostetud esemeid.
Vaata, millised esemed on vanaema toas. Kuidas need on paigutatud? Millised esemed on kapis või karbis varjul? Kuidas need tervikuna jutustavad tema lugu?
Uuri, kas esemeid saaks vajadusel hiljem näitusel või loo illustreerimiseks kasutada.

2.5. Kaardid

Kaardid aitavad taastada ja meenutada Eestisse jõudmise teekonda. Vaadake koos maakaarte ning uuri:

Milliseid teid pidi ja kuidas vanaema siia jõudis?
Millised kohad teekonnal on hästi meelde jäänud? Miks?
Mõtle ka, kas sa saaksid kasutada Google’i tänavavaadet, et aidata vanaemal oma teekonda meenutada ja sünnipaika kirjeldada. Kas seal on näha tema sünnipaik? Mida see talle meenutab? Kas see koht või mõned kohad tema teekonnal on palju muutunud?

2.6. Jalutuskäik

Tihtipeale kerkivad üheskoos jalutades esile teemad, mida ei õnnestu kodus vestluse käigus puudutada. Jalutage naabruskonnas ringi ja uuri järgmisi asju:

Millised kohad on vanaema jaoks olulised?
Millised kohad olid nende jaoks olulised siis, kui nad Eestisse tulid? Kas need on muutunud? Millisel moel? Miks?
Milline on vanaema igapäevane teekond?
Kuidas naabruskonna inimesed uusi elanikke on vastu võtnud?

Jaga oma juhendi kasutamise kogemust täites veebivormi.

Teksti suurus

Rea vahe

Kontrastsus