ERMi vestlussari „Võime rääkida“ lindistamine. | Pilt: Berta Jänes
Vaata järele: ERMi vestlussari "Võime rääkida"
Kolmapäev, 03. juuli 2024
*
Täies pikkuses video ERMi Youtube kanalis!
Jaanipäeva eel, 22. juunil kogunesid erinevatest rahvustest keelehuvilised Eesti Rahva Muuseumi kohvikus Pööriöö, et uurida, kuidas keeleoskus avardab ühiskonnast arusaamist, aga ka hakkamasaamist. Arutelu oli osa ERMi kursusest „Eesti keele praktika kultuuriruumi tutvustamise kaudu“, mis pakub tasuta suhtluspraktikat täiskasvanutele, kelle eesti keel on A2+ tasemel.
Vestlussarja „Võime rääkida“ arutelu „Keel on aken ühiskonda“ avas inimlikus, kohati ka humoorikas võtmes seda, kuidas keeleoskus rikastab elu. Muuhulgas sai teada, kuidas Vembu ja Tembu seiklused aitasid ühel kõnelejal keelt õppida või kuidas teisel täitus unistus tellida eesti keeles seapraadi.
Oma teekonda eesti keele õppimisel jagasid Tallinna Laagna Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Celal Yildirim, näitleja Jekaterina Novosjolova Linnamäe, Pärnu keelekohviku liige Ritvars Menniks, tõlkija Erle Nõmm ja Raadio 4 toimetaja Petr Sushkov.
„Kui ma hakkasin Eesti kohta uurima, siis lugesin, et eestlased on külmad inimesed. Ma ei ole sellega nõus,“ rääkis Celal Yildirim, kes leidis tee Eestisse Türgist. Ta lisas, et keele õppimine on hea viis, kuidas kohalikega sõbraks saada: „Kui oskad eesti keelt, siis eestlaste jaoks ei ole oluline, kes sa oled, mis riigist sa tuled või mis nahavärviga sa oled.“ Celal hakkas keelt õppima viis aastat tagasi, suureks abiks olid talle „Õnne 13“ osad ja eriti tegelane Laine, kes meenutab talle oma vanaema.
Jekaterina Novosjolova Linnamäe nõustub, et keeleoskus aitab luua soojemaid suhteid: „Ükskõik kui suure aktsendiga sa hakkad eestlasega rääkima, saad kohe tohutult suurt austust vastu. Peaasi, et räägid!“
„Keel on minu maailma piir. Mida rohkem keeli oskan, seda laiemaks maailm läheb,“ sõnas Erle Nõmm. Tõlgina naudib ta vene keele puhul laia keeleregistrit, mida saab ühe mõtte väljendamiseks kasutada. Sama mõtet saab edasi kanda väga lihtsalt, aga soovi korral ka suurejooneliselt.
Petr Sushkov meenutas, et enne Eestisse kolimist hakkas ta keelt õppima õpikutest, kuid sellest ei piisanud. „Inimestega peab rääkima. Kui ma räägin valesti, ära hakka minuga inglise keeles rääkima! Kui ma millestki aru ei saanud, siis uurisin kodus juurde. Nii sai samm-sammult keel selgemaks.“
Ka Ritvars Menniks rõhutas, kui vajalik on keelepraktika. Ta tõi välja, et erinevalt osadest õppuritest ei jää ta ootama eestlast, kes hakkaks temaga rääkima, vaid otsib ise võimalust vestelda, kui kuuleb Riia tänavatel eesti keelt. „Ma olen teine inimene, kui räägin eesti keelt. Ma olen rohkem õnnelik, mulle tundub, et see on õnnelike inimeste keel,“ ütles ta.
Arutelus osalejad jagasid veel oma mõtteid vene keele olukorra, Eesti väärtuste austamise ja kandmise kohta ning kui oluline on positiivses võtmes motiveerida inimesi keelt õppima.
Sisukat vestlus saab järele vaadata ERMi Youtube’i kanalis koos vene- ja ingliskeelsete subtiitritega.
Augustis algab koostöös Integratsiooni Sihtasutusega järgmine ERMi keelepraktika lühikursus Tallinnas ja septembris Narvas.
Projekt (viitenumber 275495) saab toetust Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevus nr 3.4.4.4 „Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks“ raames.
