Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Rahva Muuseum tihendavad koostööd
Kolmapäev, 22. veebruar 2023
*
22. veebruaril allkirjastasid Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks ja Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid aastateks 2023–2027 koostöölepingu. Lepingus rõhutatakse soovi jätkata ajaloolist koostööd, integreerida tugevamini teadus- ja arendustegevust ning toetada eesti kultuuripärandil põhinevat innovaatilist ja eksperimentaalset uurimistööd.Lepingus on kirjeldatud teaduse, kogude, näituste, hariduse, konverentside ja teisi koostöövaldkondi nii rakendus- kui ka alusuuringute vallas. Tegevuste mitmekülgsust iseloomustab ka see, et koostöös korraldatakse teadusüritusi, tehakse uurimisrühmade ja arhiivide vahelist koostööd, kolmepoolses koostöös Tartu Ülikooliga antakse välja rahvusvahelist teadusajakirja Journal of Ethnology and Folkloristics, aga korraldatakse ka üleriigilisi koolitusseminare lasteaiaõpetajatele kultuuripärandi kasutusvõimaluste toetuseks, samuti hoolitsetakse järelkasvu eest pikaajaliste traditsioonidega noorteadlaste konverentside kaudu.
Eesti Kirjandusmuuseumi direktori Piret Voolaiu sõnul on Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Kirjandusmuuseum justkui ühest juurest kasvanud kaks tugevat tammepuud, kes teineteist toetavad ja parimate oskustega täiendavad: „Meenutame, et praegugi on kirjandusmuuseumis pooleli soome-ugri projektid, mille osa alusmaterjali on kogunud ERMi töötajad, näiteks teadur Natalia Ermakov valmistab ette väljaannet „Ersa pärlid Eesti arhiivides“. Vastastikku käiakse esinemas teadussündmustel, pidevalt kasutame võimalust tutvustada meie teadustulemusi üldsusele ERMi professionaalsete näituste kaudu.“
Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks lisas, et Eesti Rahva Muuseumi ja Kirjandusmuusemi koostöö on olnud läbi aja väga hea ja jätkub samas vaimus: „Sellel aastal möödub 100 aastat ERMi esimese püsinäituse avamisest Raadi mõisas. Uues majas on hea meel, et jõuame igal aastal oma uute näitustega sadade tuhandete külastajateni. Rõõm on tõdeda, et ka praegusele püsinäitusele „Kohtumised“ on koostöös Kirjandusmuuseumi teadlastega loodud teemanäitus „Regilaul“, kus on võimalik kuulata enam kui 400 regilaulu.“
1909. aastal asutatud SA Eesti Rahva Muuseum riigistati ja jagati 1940. aastal Eesti NSV Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks (nimi taastati 1988) ning Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks, kuhu kuulusid Arhiivraamatukogu, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kultuuriloolisele Arhiiv ja Eesti Bibliograafia Asutis.