Ajarännak 1869 viib esimese üldlaulupeo ettevalmistuste juurde
Üle-eestiline ajarännak toimus 2.–4. maini 2019.
2018. aasta veebruaris toimus ERMi ning EAÜSi koostöös esimene üle-eestiline ajarännak, mis viis osalejad 24. veebruari 1918 – päeva, mil kuulutati välja Eesti riiklik iseseisvus. Rännakus osales enam kui 8400 õpilast üle kogu Eesti.
Innustunud projekti "Ajarännak 1918" kogemusest ning osalejate positiivsest tagasisidest, otsustasime ajarännakutega jätkata. Olulist sündmust, millel oleks tähendus kogu Eesti jaoks ning mille läbimängimine ajarännaku meetodi abiga oleks lihtne, huvitav ja inspireeriv, ei tulnud kaua otsida: 2019. aastal möödub 150 aastat esimese üldlaulupeo toimumisest.
Projekt "Ajarännak 1869" kutsub rändama ajas tagasi 1869. aasta maisse, umbes kuu enne esimese üldlaulupeo toimumist. Seekord uurime, kuidas Eestimaa erinevais paigus laulupeole minekuks valmistuti, mida arutati, mille üle vaieldi.
Rännak toimub 2.–4. maini 2019. Osa on oodatud võtma kõik, kes tunnevad end teemaga seotud olevat ning soovivad ajarännaku meetodit kasutades sündmust tundma õppida. Kindlasti on ajarännak suurepärane võimalus oma teadmiste värskendamiseks ja täiendamiseks koolidele ning kõigile kooridele, kes järgmisel suvel laulupeole minemas.
Ajarännaku legend
On 1869. aasta mai. Meie kodukandis on enam kui aasta jagu koos käidud ning suvel toimuvaks laulupeoks (30. juuni–2. juuli (vkj 18.–20. juuni) 1869) ettevalmistusi tehtud. Esialgu harjutasid mehed–naised koos. Ent siis pidid mehed laulud ümber õppima, sest papa Jannsen ei pea naiste osalemist laulupeol sündsaks: "Neid kõiki laulupiduks kokku kutsuda ei näinud sünnis olewat. Sest kuidas oleks wõinud meeste- ja naisterahwas igast nurgast, kui ka üheainsa päewa peale kokku kutsutud saada, ilma et seal pahandust poleks ettetulnud, mis pidu pühitsemist oleks seganud ehk teda koguni keelanud pühitsemast."
Pidu saab olema uhke – loodud on suisa 17-liikmeline komitee. On olnud kuulda, et Jannseni ja Jakobsoni vahel on laulude pärast tüli tekkinud. Jakobson süüdistab Jannsenit, et tulekul on "saksa laulupidu eesti keeles" ning ähvardanud, et tema sellisele peole ei tule.
Täna on aga külarahvas, nii mehed kui ka naised kokku tulnud, et tähtsad küsimused koos läbi arutada.
Küsimused aruteluks
KAS LÄHEME? Kas oleme valmis? Kui kaugel asub minu kodukandist Tartu?
KES LÄHEVAD? Kuna papa Jannsen ei pidanud sündsaks, et naised osalevad, võib rääkida kommetest ja kombekusest. Erinevas paigus saab sisse tuua ka pasunakooride osalemise.
KUIDAS PLANEERIDA REISI? Mitme hobuse/vankriga meie rahvas minema peab (vanaaegsete pikkusühikute arvutamine ja teisendamine)? Mitu päeva reis kestab? Kus me teel olles ööbime? Mida ja palju me süüa kaasa võtta saame (söögimoona planeerimine, vanaaegsete mõõtühikute arvutamine ja teisendamine)?
KUHU ME TARTUS ÖÖMAJALE SAAME? Kas ööbime võõrastemajas või sissesõiduhoovis? Olmeküsimused – rõivastus, hügieen. Kas valmistume ette ka võimalikuks vihmaks?
REPERTUAAR. Arutlus repertuaari üle – oli ju kolmel peopäeval 3 erinevat kava. Kas meie kooril on kõik laulud selged? Miks on kavas vähe eesti algupäraga laule? Kuidas üle Eesti kokku tulnud koorid koos kõlama hakkavad?
TANTSUD. Kas ka eesti rahvuslikud tantsud vääriksid oma pidu?
PÄEVAPOLIITILISED KÜSIMUSED: Jannsen, Hurt, Jakobson. Arvamused ja vastuolud.
Veel märksõnu: ÕES, rahuvustunde ärkamine, Kalevipoja eepos, K.J Peterson “Kas siis selle maa keel…”
Arutelu toimub väiksemates gruppides. Silmas tuleb pidada, et igal teemal oleks juhendaja ning grupid saaksid osa kõigist vestlusringidest. Viimaks tuleb lahendada olulisim küsimus – kas meie koor läheb Tartusse esimesele üldlaulupeole?
Pärast otsusele jõudmist võiks olla aeg laulmiseks ning lõunasöögiks. Kuna ajarännaku pikkus on tavaliselt 3–4 tundi, võib üheks rühmategevuseks arutelude vahel planeerida ka toiduvalmistamise ja lauakatmise. Laulude valikul võiks uurida esimese laulupeo kava (nt Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", Kunileiu "Mu isamaa on minu arm" ning "Sind surmani") või kasutada 2019. aasta üldlaulupeo "Minu arm" repertuaari. Samuti võib laulumist läbi viia koos teiste ajarännakus osalevate kooride ja asutustega ühiselt väikese kontserdiga avalikus ruumis, koolimajas vms.
Esimese üldlaulupeo aja- ja kultuuriloolise tausta tutvustamiseks toimusid 2018. aasta lõpus õpetajatele ning muuseumitöötajatele koolituspäevad. "Ajarännak 1869" stsenaariumi mängime üheskoos läbi 2019. aasta kevadel.
ERMi ja Audentese Erakooli ühine ajarännak algas külarahva kooriprooviga Erastvere mõisas. Parasjagu kui harjutati papa Jannseni laulu „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, tormas sisse külamees August, käes nii Jannseni kui Jakobsoni välja antud laulupeo kavad. Kõik vaatasid kahte kava üllatusega – kas nüüd toimub kaks pidu? Kas ja kuidas me üldse laulupeole läheme?
Jaguneti kolme töötuppa, et olulisi küsimusi lähemalt lahata ning otsusele jõuda. Töötubade grupid vahetusid iga 20 minuti pärast, nii et kokkuvõttes said erinevatest töötubadest osa kõik.
Esimeses töötoas pandi paika laulupeole mineku plaan – kust saada reisiks hobused ja vankrid, kus teel olles ööbitakse, kus Tartus öömaja leiatakse? Mida ja kui palju söögiks kaasa võtta? Suurte küsimuste lahendamise kõrval prooviti selga pidurõivaid, mõõdeti ja kaaluti toidumoona, keedeti suppi, tehti võid ja kaeti laud. Teises töötoas jätkus kooriproov. Võrreldi Jannseni ning Jakobsoni kavasid ja analüüsiti repertuaari. Kava uurides arutati – kas tõesti kõik laulud lauldakse ikka eesti keeles?? Mida teeme lauljatega, kes pole ikka viisi ja sõnu selgeks saanud? Ja kõige tulisem küsimus - miks ainult meeskoorid võivad osaleda, naisedki on ju nii palju harjutanud? Kas naised võiksid meeste riietes lavale astuda? Ühiselt jõuti otsusele, et Erastvere naised lähevad kindlasti laulupeole, ent laulavad publiku seas, esireas!
Kolmandas töötoas arutati päevapoliitilisi küsimusi. Töötuba vedasid kaks vastandliku tegelast – üks neist Jannseni, teine Jakobsoni vaadete pooldaja. Räägiti laulupeo loa saamise kadalipust. Loeti Postimeest ning korrati üle olulisemad isikud ja nende teod – Koidula, Hurt, Jannsen ja Jakobson. Kas laulupidu on ikka eesti asi või hoopis kadakasakslus? Mida on meil vaja, et meist saaksid ühtne rahvas, eestlased? Kas laulupidu mäletatakse ka 150 aasta pärast? Selles töötoas tehti ka lõplik otsus (hääletamine) laulupeole mineku kohta.
Töötubades vaheldusid grupid nii, et kõik said igas tegevuses kaasa lüüa. Lõpuks koguneti ühise toidulaua taha, kinnitati otsus laulupeole minekuks, söödi-joodi ning harjutati laule. Kõige viimaks kirjutati soovid inimestele, kes 150 aasta pärast laulupeole lähevad.
Ajarännakus 1869. aastasse osales 29 kooli, 11 laulukoori, 9 muuseumi, 2 puhkpilliorkestrit ja 1 noortekeskus, programmist võttis osa enam kui 6100 inimest.
Laulupeo ajalugu tutvustavad muuseumitunnid
Tartu laulupeomuuseumis "Teel peole! Laulupeole!" (2.-9. klassidele).
Eesti Rahva Muuseumi uued muuseumitunnid "Kuidas eestlased end vabaks laulsid" (5.-12. klassile) ja "Regilaulust popini. Eesti muusika läbi aegade" (gümnaasiumile).
Rudolf Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu 1869” (Tallinn: Eesti Raamat 1969)
Rudolf Põldmäe „Vanemuise selts ja teater 1865–1880“. (Tallinn: Eesti Raamat 1978)
Toivo Ojaveski, Alo Põldmäe, Mart Puust “130 aastat eesti laulupidusid” (Talmar & Põhi, 2002)
Vanemuine 1865-1925 (Tartu: Vanemuine, 1925)
Malle Salupere “Baltisaksa laulupeod Tallinnas – meie laulupidude eelkäijad” raamatust “Tõed ja tõdemused : sakste ja matside jalajäljed nelja sajandi arhiivitolmus” (Tartu, 1998 või 1999)
Malle Salupere “Postipapa: mitmes peeglis, mitmes rollis” (Tallinn: Tänapäev, 2006)
Malle Salupere “Koidula: ajastu taustal, kaasteeliste keskel” (Tallinn: Tänapäev, 2017)
Perno Postimees (vt nt 14. august 1857 – I korda laulupidudest, 30. juuli 1858 “Sweitsima laulupeost”, 14. ja 28. juuli 1865 – Dresdenis toimunud laulupeost jne)
“A. Wiera. August Wiera elulugu ja Eestimaa” raamatust “Kui päikest sõelaga tehti ehk Kuidas «Vanemuises» möödunud aastasajal rahva rõõmuks ja kasuks näitemängu mängiti”, koostanud Lilian Kirepe ja Heivi Pullerits (Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1974)
Alfred Rästas. Ajalooline traditsioon Suure-Jaani kihelkonna lõunapoolsest osast.
"Ajarännak 1869" partnerid onEesti Laulu- ja Tantsupeo SA ja Tartu Laulupeomuuseum.
Projekti kohta lisainfo saamiseks palume kirjutada aadressil hariduskeskus@erm.ee või liituda Facebooki arutelugrupiga siin. Tõstamaa laulukoor 1865 (ERM Fk 355:90)
