ERMi rändnäitus "Ajanihe" | Pilt: Arp Karm
Maailmafilmi lisaprogramm
Esmaspäev, 19. märts 2018
Soomeugri rahvastest digimaailmani
Maailmafilmi festivali programmi täiendavad 19.-24. märtsini filmide kõrval installatsioonid ja rändnäitused. ERMi A-ala fuajees paiknevad installatsioonid käsitlevad digimaailma ja selles varitsevaid ohtusid. Silla-alal saab tutvuda ERMi värske rändnäitusega „Ajanihe“, mis vaatleb udmurdi noorte palvusi 1993. ja 2007. aastatel. B-fuajees on viimased kaks nädalat avatud fotonäitus „Eesti läbi 100 silmapaari“.
Installatsioonid
„Andmevari“
Autor: Joanna Sleigh
„Andmevari“ on lugu inimese jälgedest ja liikumisest läbi digimaailma. See on andmestumise, jälgimiskultuuri ning digitehnoloogiate laialdase kasutuse tulemus. Selles interaktiivses töös kujutatakse isikuandmete annetamist – uut digipraktikat, mille puhul kodanikud annetavad oma Internetis olevad andmed (näiteks sotsiaalmeediaandmed), et neid oleks võimalik teadustöös kasutada. Selle installatsiooni eesmärgiks on kujutada andmete annetamise varje – meie küborgliku eksistentsi pidevalt arenevaid, vahetuvaid ja muutuvaid peegeldusi.
„Näost näkku - näost ekraanile“
Autorid: Bina Elisabeth Mohn, Pip Hare, Astrid Vogelpohl
Kolmel ekraanil on paralleelselt audiovisuaalsed fragmendid: tihedad filmiminiatuurid, milles väikesed lapsed nutitelefonide ja muude digiseadetega peredes kohtuvad kaameratega etnograafidega. Kaamerad fokuseerivad end varase lapsepõlve meediapraktikatele, tuues esile hetked, mil näiteks väga väikesed lapsed „võtavad nutitelefonid üle“, selles hetkelises hõivamises ilmneb õdede-vendade vaheline rivaliteet, laps on hämmastunud, kui ta vaatab salvestust, mis on tehtud temast endast, ja kätega valminud joonistused jõuavad digitaalselt vahendatuna ühelt kontinendilt teisele. Installatsioon näitab tööd, mida parasjagu teeb visuaalse etnograafia uurimisrühm projektis „Varane lapsepõlv“ ja nutitelfonid (Jutta Wiesemann) kollaboratiivses uurimiskeskuses „Koostöömeedia“ (Siegeni Ülikool). Etnograafiline installatsioon pakub analüütiliselt struktureeritud tajumisruumi (Bina Mohn), kuhu vaatajad sisse elada saavad: tajudes, eristades, võrreldes ja kombineerides erinevaid ekraanil ilmuvaid praktikaid.
Näitused
„Ajanihe: udmurdi noorte palvused 1993/2017“
Foto- ja filmiprojekt tutvustab udmurdi noorte initsiatsiooniriitusi ehk üleminekurituaale, millega tähistatakse nende vastuvõtmist kogukonna täiskasvanud liikmete sekka. Tänapäeval kohtab sellist riitust Euroopa rahvastel üsna harva ja ka udmurtidel on see säilinud ainult ühes kohas – Tatarstanis Agrõzi rajoonis Varkled Bodja külas. Seal ei katkenud see traditsioon isegi nõukogude ajal ja on elujõuline ka tänapäeval.
Näitusel on esitatud kahe uurimisrühma etnoloogiliste välitööde materjalid. See on kombestiku visuaalne jäädvustus, kus on kasutatud ajale omast salvestustehnikat: filmikaamerat aastal 1993 ning digikaamerat aastal 2017. Märkimisväärne on veel seegi, et objektiivi ette on jäänud kahe põlvkonna kombetalitus – nimelt osalesid 2017. aasta palvustel ka 1993. aasta palvetajate lapsed.
Näitus on valminud Eesti Rahva Muuseumi ja Kuzebai Gerdi nimelise Udmurdi Rahvusmuuseumi (Iževsk, Venemaa) koostöös.
Projekti toetas Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi hõimurahvaste programm.
Kuraatorid: Nikolai Anisimov, Svetlana Karm, Arp Karm, Eva Toulouze
Kujundaja: Jane Liiv
NB! Näitus on üleval ERMi sillal kuni 21. märtsini.
Kuraatorid: Nikolai Anisimov, Svetlana Karm, Arp Karm, Eva Toulouze
Kujundaja: Jane Liiv
NB! Näitus on üleval ERMi sillal kuni 21. märtsini.
„Eesti läbi 100 silmapaari“
Fotograafide Toomas Volkmanni ja Tõnu Tunneli ning disainer Tõnu Runneli loodud portree- ning meeleolufotod jutustavad pildikeeles Eesti sajandi lugu.
„On nii tuntud eestlasi kui ka hulganisti neid, kellega kohtute esimest korda. Iga Eesti Vabariigi aasta kohta on üks portree – nii on vanim jäädvustatuist sündinud 1918. ja noorim näinud ilmavalgust aastal 2017," kirjeldab projekti vedaja Kaire van der Toorn-Guthan.
Näitusel on esitletud ka 100 vaadet tuntuimatest Eesti paikadest, ehitistest, emotsioonidest, saavutustest ja fenomenidest, mis annavad ka Eestit mitte tundvale inimesele aimu meie kultuurist, loodusest, tehnikasaavutustest, köögist ja kommetest. Visuaalid seovad ühtseks tervikuks lühikesed tekstid, mis on kirjutatud nii eesti kui ka inglise keeles.
Kuraator: Kaire van der Toorn-Guthan
Tekstid: Tiiu Suvi, Piret Jaaks, Mirjam Matiisen, Helina Piip
Heli: Sven Sosnitski
„On nii tuntud eestlasi kui ka hulganisti neid, kellega kohtute esimest korda. Iga Eesti Vabariigi aasta kohta on üks portree – nii on vanim jäädvustatuist sündinud 1918. ja noorim näinud ilmavalgust aastal 2017," kirjeldab projekti vedaja Kaire van der Toorn-Guthan.
Näitusel on esitletud ka 100 vaadet tuntuimatest Eesti paikadest, ehitistest, emotsioonidest, saavutustest ja fenomenidest, mis annavad ka Eestit mitte tundvale inimesele aimu meie kultuurist, loodusest, tehnikasaavutustest, köögist ja kommetest. Visuaalid seovad ühtseks tervikuks lühikesed tekstid, mis on kirjutatud nii eesti kui ka inglise keeles.
Kuraator: Kaire van der Toorn-Guthan
Tekstid: Tiiu Suvi, Piret Jaaks, Mirjam Matiisen, Helina Piip
Heli: Sven Sosnitski