Kuidas Eesti kohanimed said raamatusse kantud?

Teisipäev, 14. märts 2017

„Eesti kohanimeraamatu“ saamislugu

15. märtsil kell 16
ERMi teatrisaalis
(B-sissepääs)

ERMi teatrisaalis kohtume tänavuse Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadi Marja Kallasmaaga, kes räägib „Eesti kohanimeraamatu“ saamisloost ja vastab huviliste küsimustele.

Muusikalise sissejuhatuse teeb kitarril Andres Roots. Wiedemanni keeleauhinda tutvustab Kadri Sõrmus Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonnast.

Toekas teatmeteos „Eesti kohanimeraamat“ on kohapeal saadaval soodushinnaga.

Raamatunäitusel saab tutvuda valikuga Marja Kallasmaa töödest.

2017. aastal pälvis Wiedemanni keeleauhinna silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel Eesti keele instituudi vanemleksikograaf Marja Kallasmaa.

Minister Mailis Repsi sõnul on Marja Kallasmaa pühendunud ja sihikindel teadlane, kes on rohkem kui nelikümmend aastat süvenenud Eesti kohanimedesse ning selle kaudu ka meie inimeste eneseksolemisse, kultuuri- ja ajalukku.

Juba enne suurt kohanimeraamatut on temalt ilmunud mitu onomastika-alast monograafiat: „Saaremaa kohanimed I ja II“ „Läänemurde loodus- ja viljelusnimed" ja „Hiiumaa kohanimed".

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Möödunud aastal määrati Wiedemanni keeleauhind kapten Uno Laurile, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.