ERMi raamatukogus on avatud näitus „Karl Eduard Sööt 160. Elu täis tööd ja luulet“

Kolmapäev, 18. jaanuar 2023

Näitus on avatud kuni 28.02.2023

Eesti Rahva Muuseum tähistab oma asutajaliikme ja kauaaegse kirjatoimetaja luuletaja Karl Eduard Söödi (26.12.1862 – 1.09.1950) 160. sünniaastapäeva näitusega.
Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli raamatukogu fondidest on näitusele „Karl Eduard Sööt 160. Elu täis tööd ja luulet“ jõudnud raamatud, fotod, esemed ja dokumendid, mis annavad ülevaate ühe tegusa tartlase eluteest. Väljapanekuga saab ERMi raamatukogus tutvuda 28. veebruarini 2023.
 

Tulevane luuletaja, ühiskonnategelane, ajakirjanik, kirjastaja ja raamatukaupmees Karl Eduard Sööt sündis 26. detsembril 1862. aastal Tartu lähedal Raadi vallas Lohkva külas. Koolitee algas Tartus Õpetajate Seminari algkoolis ja jätkus Tartu kreiskoolis, hiljem täiendas ta end ülikoolis filosoofiateaduskonnas vabakuulajana.

K. E. Söödi aktiivne osalemine avalikus elus algas varsti peale sõjaväeteenistusest vabanemist 1884. aastal. Ise on ta korduvalt kirjutanud, et oli oma aktiivsemal perioodil lisaks päevatööle korraga tegev rohkem kui paarikümnes asutuses, organisatsioonis, seltsis ja ühingus, olles paljudes neist ka asutajaliige. Vanemuise Selts, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Põllumeeste Selts, Eesti Rahva Muuseumi Ühing ja Akadeemiline Hõimuklubi valisid Söödi pärast pikaaegset koostööd oma auliikmeks rõhutades töötahet ja kohusetunnet, samuti soojust ja andumust, mis avaldusid igas tema ettevõtmises.

Ajakirjanduses hakkas Sööt oma töid avaldama alates 1882. aastast. Aastate jooksul jõudsid ajalehtede ja ajakirjade kaudu lugejani ka Söödi kirjandus- ja kultuuriloolised artiklid.
Otsest ajakirjanduslikku tegevust alustas K. E. Sööt ajalehe Olevik juures, kus ta aastatel 1886–1893 töötas arvepidaja, abijõu ja ärijuhina vastutades ühtlasi sõnumite, joonealuste, juttude jms eest. Ilmusid esimesed luulekogud „Aasa õied“ I (1890), II (1891) ning oma aja kohta luksuslikus kujunduses „Rõõm ja mure“ (1894).

Aastatel 1895–1913 tegutses Sööt juba iseseisva kirjastajana, olles ka trükikoja ning raamatukaupluse omanik. Tema kirjastamisel ilmus üle 100 raamatu. Söödi enda sulest nägid sel perioodil ilmavalgust luulekogud „Saatus“ (1899), „Mälestused ja lootused“ (1903) ning koos Gustav Suitsuga koostatud antoloogia „Eesti luule“. Tema toimetatud populaarne „Naljakalender“ ning kalender „Aeg“ avaldasid oma lisades luuletusi, lühijutte, nalju, mõistatusi ja karikatuure, olles avatud ka algajatele autoritele.

1892. aastal tutvus Sööt Eesti Kirjameeste Seltsi koosolekul Jaan Tõnissoniga, kelle rahvuspoliitiliste ja kultuuriliste seisukohtade truuks toetajaks jäi ta aastakümneteks. Kui J. Tõnisson võttis enda kätte ajalehe Postimees väljaandmise, hakkas seal ilmuma Söödi kirja pandud seltside koosolekute kirjeldusi, sõnumeid ja teateid, mille äärmiselt mitmekesine teemadering näitab, kuivõrd tihedas kontaktis oli autor ümbritseva eluga.

K. E. Söödi ajakirjanduslik tegevus on suurem, kui seda üldiselt teatakse, sest ta tema tööd ilmusid väga mitmesuguste märkide, sümbolite, nimede ja nimetähtede all (Kt. ,S., KES, Vaatleja, Kõrvaltvaataja jne). Lõpetanud tegevuse trükikoja ja raamatukaupluse omanikuna, lähenes Sööt üha enam Postimehele, olles aastatel 1920–1923 toimetuse liige ja hiljem ajalehe vastutav toimetaja. Luuleloomingus on sel perioodil märgilised kümne aasta kokkuvõttena ilmunud kogu „Kodu“ (1923) ning lastelaulude kogumik „Lapsepõlve Kungla“ (1925). 1924. aastal ilmus tema koostatud luuleantoloogia „Eesti lauluvara“.

Kõige selle kõrvalt jõudis Sööt veel aastatel 1901–1906 ja 1919–1929 olla ametis Tartu linnavolinikuna, edendada hõimutööd, tõlkida ja kirjutada arvukalt kultuuri- ja kirjandusloolisi artikleid.
Autori juubelite puhul välja antud valikkogude kõrval ilmusid 1928. aastal igihaljas poeem „Vabadusrist, lugu uusi vanal viisil“ ning 1937. aastal kaunilt kujundatud kogumik „Kuusirbi õsu“.
K. E. Söödi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse ja tema looming on inspireerinud heliloojaid andes arvukalt tekste koorilauludeks, nii nagu eleegiatest on saanud igihaljaid soololaule.
Karl Eduard Sööt suri 87 aasta vanuses 1. septembril 1950 ja on maetud Tartusse Raadi kalmistule.

Karl Eduard Sööt ja Eesti Rahva Muuseum
Tiina Tael, ERMi peaarhivaar
Tegelaskond, kes 100 aasta eest muuseumi asju ajas, oli värvikas ja toimekas: juhatajaks oli Postimehe toimetaja Oskar Kallas, vanavara kogumist juhatas alguses teatrimees Karl Menning ja hiljem kunstnik Kristjan Raud, juhatusse kuulus veel Postimehe väljaandja Jaan Tõnisson ning kirjatoimetajaks oli alguses kirjanik August Kitzberg, kelle raamatukaupmees ja luuletaja Karl Eduard Sööt mõne aja pärast välja vahetas. Olgu märgitud, et muuseumitööd tegid nad põhitöö kõrvalt, vabatahtlikult ja suure pühendumisega, saamata selle hunnitu töö eest rahalist tulu.
Eesti Rahva Muuseumiga on K. E. Sööt seotud asutamisest saadik, ta valiti 1911–1933 muuseumi juhatusse, kus oli kogu aeg kirjatoimetaja. Peale selle kuulus ta aastaid ka muuseumi korjamistoimkonda ja korteritoimkonda. Muuseumi algusaastatel, mil ERMil puudusid oma ruumid, oli tema raamatukauplus kogumisretkedele minejate peakorter ning kogutud vanavara hoidla. Sööt oli aktiivselt osaline ERMi pildikirjastuses, organiseerides postkaartide väljaandmist päevapiltnike ja kirjastuste juures ning nende levitamist. Samuti kuulus ta 1912. aastal korraldatud „Kodumaa päevapiltide“ võistluse žüriisse.

Sööt harrastas ka ise fotograafiat, temalt on ERMi fotokogus paarsada fotot, osa autoriks mees ise, osa puhul on aimatav tema autorlus, ent kogus on ka mõningaid teiste päevapiltnike ülesvõtteid ja postkaarte. Tinglikult võiks Sööti pidada ERMi fotokogule alusepanijaks, sest esimene sissekanne toonases pildikogu kataloogis „Väljalõige ajalehest „Linda“ 1904“ kannab kogunumbrit ERM Fk 1:1 ja on saadud Söödilt.
1934. aastal valiti Karl Eduard Sööt Eesti Rahva Muuseumi auliikmeks.

Näituse ERMi raamatukogus koostas Sirje Madisson, plakati kujundas Jane Liiv.
Näitus on avatud kuni 28.02.2023 teisipäevast reedeni kell 10–17, prii sissepääsuga.