Ülestõusmispühad on kirikukalendri suurimad – sel ajal tähistatakse Jeesus Kristuse ülestõusmist pärast ristisurma. Eestis on ülestõusmispühadel mitmesuguseid rahvapäraseid nimetusi: lihavõttepühad ehk lihavõtted, kevadpühad, munadepühad, paasapühad, kiigepühad.
Temaatilisi lihavõttekaarte hakati valmistama 20. sajandi alguses. Tsaariaegsed õnnitluskaardid olid eesti-, vene- või saksakeelsete pühadesoovidega, trükitud välismaal (peamiselt Saksamaal või Rootsis), eestikeelne tekst lisati neile kohalikes trükikodades. Piltidel kujutati tibupoegi, kukki ja kanu, lihavõttejäneseid, värvilisi mune, pajutibusid... Värvilised reljeefsed või läikega fantaasiaküllased postkaardid muutusid kiiresti moekaubaks, eriti populaarsed olid need laste ja noorte hulgas.
Ülestõusmispühade kaartideks sobisid hästi ka kunstireproduktsioonid, millel oli kujutatud Kristuse ristilöömist ja taassündi, samuti piiblitsitaatidega postkaardid.
Tolleaegsete kaartide kunstnikud ja fotode autorid on enamasti teadmata, vaid üksikutel juhtudel leiab pildiservast autori signatuuri. Siinses valikus leiame Alfred Moritz Mailicki, Alfred Schöniani ja Sofia Chiostri allkirjaga postkaardid, selgelt äratuntav on Briti kunstniku George Studdy 1922. aastal loodud koomiksitegelane koer Bonzo, kes jõudis ka Eestis kirjastatud postkaartidele. Kirjastajad on tähistatud logo või tähelühenditega, Eestis leidub sagedamini tähtedega EAS, ERIKA, Amang, RPH, NPG, HWB, H & S B postkaarte.
Välismaise päritoluga fotopostkaartidel on kujutatud lembehetki või kaunilt riietatud naisi ja lapsi, harvem elegantset meest, lisatud on mõni lihavõttepühadele viitav detail. Enamasti on need mustvalged, vahel seepia või sinise tooniga, samuti esineb käsitsi koloreeritud postkaarte.
Eestis hakati 1910. aastatel esmalt tootma fototehnikas õnnitluskaarte, mis valmisid fotograafide töökodades. Jaan Kristini, Elmar Kaldti ja Viljandi kirjastaja Hans Leokese linnavaadetele on lisatud pajuoksad või tibud, Karl Noormägi broom-piltpostkaartide töökojas valminud õnnitluskaartidel on aga pigem kujutatud inimesi, vahel on lisatud luuletus või samuti linnavaade. 1930. aastatel asendus fotomontaaž fotoetüüdidega, kompositsiooni kuulusid näiteks vaas pajuokstega või vaagen lihavõttemunadega. Tuntumad meistrid sel alal olid Hilja Riet, Karl Akel ja Hans Voolmann.
Kohalike kunstnike joonistatud postkaardid tulid müügile 1920. aasta paiku – tõsi, alati ei ole kunstnik ja/või kirjastaja teada. Autoritest on teada aga Axel Rossmann (Roosman), Richard Sööt, Richard Kivit, õed Ada ja Liidia Jürisson (Ady-Lydi), Gustav Mootse. Igaühel on oma kindel käekiri, näiteks Rossmanni postkaartidel on rahvusromantikat, Kivitil kohtame lihavõttetegelasi äratuntavate objektide taustal, Söödil näeme elegantsi, Mootse graafilised lihavõttekaardid on ühevärvilised, kusjuures ta on sarnast kujundust kasutatud kahel moel kas tervet postkaardi esikülge katvana või väikse pildina vasakus servas, et jääks ruumi sõnumi kirjutamiseks. Eristuvad ka rahvusromantikast kantud õnnitluskaardid, millel on kujutatud rahvarõivastesse riietatud inimesi või ka loomi, kuid nende autorid on sageli teadmata.
Eestis kirjastatud postkaardid tunneme ära logode ja tähelühendite järgi: WO – Voldemar Ots, KJ – Konstantin Jaik, MH – Mari Halliste, IL – Ida Lember, R. S. – Richard Sööt, RTKo – Robert Tohver & Co.
1932. aastal hakkas Karl Lembergi kaubamaja välja andma visiitkaardi formaadis õnnitluskaarte, peagi järgisid seda eeskuju teisedki kirjastajad.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Tiina Tael, Eve Aab
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
* * *
Vaata ka ERMi ajaveebis:
Rõõm lihavõttekaartidest
Väike Hans Voolmanni (Voolmaa) lihavõttekaartide välimääraja
Temaatilisi lihavõttekaarte hakati valmistama 20. sajandi alguses. Tsaariaegsed õnnitluskaardid olid eesti-, vene- või saksakeelsete pühadesoovidega, trükitud välismaal (peamiselt Saksamaal või Rootsis), eestikeelne tekst lisati neile kohalikes trükikodades. Piltidel kujutati tibupoegi, kukki ja kanu, lihavõttejäneseid, värvilisi mune, pajutibusid... Värvilised reljeefsed või läikega fantaasiaküllased postkaardid muutusid kiiresti moekaubaks, eriti populaarsed olid need laste ja noorte hulgas.
Ülestõusmispühade kaartideks sobisid hästi ka kunstireproduktsioonid, millel oli kujutatud Kristuse ristilöömist ja taassündi, samuti piiblitsitaatidega postkaardid.
Tolleaegsete kaartide kunstnikud ja fotode autorid on enamasti teadmata, vaid üksikutel juhtudel leiab pildiservast autori signatuuri. Siinses valikus leiame Alfred Moritz Mailicki, Alfred Schöniani ja Sofia Chiostri allkirjaga postkaardid, selgelt äratuntav on Briti kunstniku George Studdy 1922. aastal loodud koomiksitegelane koer Bonzo, kes jõudis ka Eestis kirjastatud postkaartidele. Kirjastajad on tähistatud logo või tähelühenditega, Eestis leidub sagedamini tähtedega EAS, ERIKA, Amang, RPH, NPG, HWB, H & S B postkaarte.
Välismaise päritoluga fotopostkaartidel on kujutatud lembehetki või kaunilt riietatud naisi ja lapsi, harvem elegantset meest, lisatud on mõni lihavõttepühadele viitav detail. Enamasti on need mustvalged, vahel seepia või sinise tooniga, samuti esineb käsitsi koloreeritud postkaarte.
Eestis hakati 1910. aastatel esmalt tootma fototehnikas õnnitluskaarte, mis valmisid fotograafide töökodades. Jaan Kristini, Elmar Kaldti ja Viljandi kirjastaja Hans Leokese linnavaadetele on lisatud pajuoksad või tibud, Karl Noormägi broom-piltpostkaartide töökojas valminud õnnitluskaartidel on aga pigem kujutatud inimesi, vahel on lisatud luuletus või samuti linnavaade. 1930. aastatel asendus fotomontaaž fotoetüüdidega, kompositsiooni kuulusid näiteks vaas pajuokstega või vaagen lihavõttemunadega. Tuntumad meistrid sel alal olid Hilja Riet, Karl Akel ja Hans Voolmann.
Kohalike kunstnike joonistatud postkaardid tulid müügile 1920. aasta paiku – tõsi, alati ei ole kunstnik ja/või kirjastaja teada. Autoritest on teada aga Axel Rossmann (Roosman), Richard Sööt, Richard Kivit, õed Ada ja Liidia Jürisson (Ady-Lydi), Gustav Mootse. Igaühel on oma kindel käekiri, näiteks Rossmanni postkaartidel on rahvusromantikat, Kivitil kohtame lihavõttetegelasi äratuntavate objektide taustal, Söödil näeme elegantsi, Mootse graafilised lihavõttekaardid on ühevärvilised, kusjuures ta on sarnast kujundust kasutatud kahel moel kas tervet postkaardi esikülge katvana või väikse pildina vasakus servas, et jääks ruumi sõnumi kirjutamiseks. Eristuvad ka rahvusromantikast kantud õnnitluskaardid, millel on kujutatud rahvarõivastesse riietatud inimesi või ka loomi, kuid nende autorid on sageli teadmata.
Eestis kirjastatud postkaardid tunneme ära logode ja tähelühendite järgi: WO – Voldemar Ots, KJ – Konstantin Jaik, MH – Mari Halliste, IL – Ida Lember, R. S. – Richard Sööt, RTKo – Robert Tohver & Co.
1932. aastal hakkas Karl Lembergi kaubamaja välja andma visiitkaardi formaadis õnnitluskaarte, peagi järgisid seda eeskuju teisedki kirjastajad.
Head vaatamist!
* * *
Näituse toimkond: Tiina Tael, Eve Aab
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
* * *
Vaata ka ERMi ajaveebis:
Rõõm lihavõttekaartidest
Väike Hans Voolmanni (Voolmaa) lihavõttekaartide välimääraja