Laulupeod, rahvuslikud suursündmused, on leidnud filateelias rohkesti kajastamist.
I üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini 1869 Tartus. Üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeo teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Laulupeo korraldas Vanemuise selts.
Esimesed laulupeole pühendatud margid (kolm nominaali) ilmusid 1933. aastal, kui X üldlaulupidu toimus Tallinnas.
Eritempliga on postiajalukku jäädvustatud üldlaulupeod, mis toimusid aastatel 1923, 1928, 1933 ja 1938. Lauluväljakul oli iga kord ajutine postkontor. Erandlikult oli eritempel kahel maakondlikul laulupeol, Pärnus 1929. ja Viljandis 1936. aastal.
Laulupidudega on seotud kolm Eesti Posti masintemplit reklaamtekstiga. Nende kõrval moodustavad suurema grupi teemakohased reklaamtemplid.
Võõra võimu all toimus esimene laulupidu 1947. aastal, järgnesid 1950., 1955., 1960., 1965., 1969. ja 1980. aasta peod, mis toimusid ühe erandiga (1969) samal ajal ENSV ümmarguste aastapäevadega. 1947. aastal oli kasutusel reklaamtempel ja tähitud kirja tempel reklaamtekstiga. Laulupeo eritemplid olid kasutusel 1947., 1950., 1960. ja 1969. aastal.
1955. ja 1980. aasta üldlaulupeod jäid filatelistlikult jäädvustamata. Pärast 1980. aasta üldlaulupidu ilmus NSV Liidu sideministeeriumi väljaandel kolm tervikasja: postkaart "Tallinna lauluväljak" (1980), ümbrik "Tallinna lauluväljak" (1981) ja ümbrik "Eesti NSV laulu- ja tantsupidu, Tallinn 1985".
Peale üldlaulupidude sai oma eritempli ja margiga ümbriku 1972. aastal Tallinnas toimunud koolinoorte laulu- ja tantsupidu. 1982. aastal oli Tallinna Postkontoris kasutusel tähitud kirja tempel reklaamtekstiga "5. koolinoorte laulu- ja tantsupidu" ja "VI vabariiklik koolinoorte laulu- ja tantsupidu, Tallinn 1987".
Frankoümbriku (margiga ümbrik) sai üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus (Tallinn 1984).
Laulurahvas jätkas ka paguluses üheslaulmise traditsiooni, korraldati laulupidusid ja laulupäevi.
Saksamaal pidi DP-laagri päevil 18. juulil 1948 toimuma Kemptenis ülesaksamaaline eesti laulupidu. Sel puhul anti välja suveniirmark ja neljast margist koosnev suveniirplokk, millel oli omapärane saatus. Saksa rahareformist tingitud segaduse tõttu ja muudel põhjustel tuli laulupidu kaks korda edasi lükata ja lõpuks peeti see samal aastal 26. septembril Geislingenis. Mark varustati esmalt ületrükiga "Geislingen. 12. IX 1948". Õiget kuupäeva (26. IX 1948) ei jõutud arvatavasti enam peale trükkida või leiti, et asi läheb liiga kirjuks. 1978. aastal toimus II Euroopa eestlaste laulupidu Münsteris. Sel puhul anti välja postkaart laulupeo embleemiga, suveniirmark ja kõrvaltempel. Euroopa eestlaste IV laulupidu toimus 1986. aastal Heidelbergis. Ka sel puhul ilmusid postkaart laulupeo embleemiga, suveniirmark ja kõrvaltempel.
Eesti laulupeod on läinud ka Rootsi postiajalukku. Seda kinnitavad neli ametlikku Rootsi Posti eritemplit: "Estnisk Kulturfestival, Stockholm, 10.05.1968", "Estnisk Sångfestival, Stockholm, 24.05.1969", "Estnisk Sångfestival, Stockholm, 2.06.1973" ja "Estnisk Sångfestival, Stockholm 21.05.1977".
Eesti üldlaulupeo saja aasta juubelit tähistasid Rootsi Posti eritempli kõrval veel kõrvaltempel, vastav ületrükk aasta varem ilmunud Eesti lipu suveniirmargile ja ületrükk "Eesti üldlaulupidu 100. 24. mai 1969 Stockholm" eelmise aasta Stockholmi Eesti Päevade suveniirümbrikule. 1973. ja 1977. aasta laulupeo puhul anti välja suveniirümbrikud.
Peale Rootsi eestlaste üldlaulupidude on filatelistlikult jäädvustatud ka laulupäev Eskilstunas 6. juunil 1981, kui kasutusel olid suveniirümbrik ja kõrvaltempel.
III Euroopa eestlaste laulupidu toimus 1982. aasta juulis Leicesteris. Sel puhul anti välja suveniirümbrik.
1963. aastal andsid New Yorgi filatelistid välja Vanemuise pildiga suveniirümbriku tähistamaks Ansekülas peetud Sõrvemaa laulupäeva 100. aastapäeva.
Üldlaulupeo juubeliaastal 1969 olid Torontos peetud laulupeol kasutusel suveniirümbrik ja kõrvaltempel.
Laulupeole pühendatud postmargid
Esimene laulupeo mark "X üldlaulupidu" tuli käibele 1933. aastal.
1965. aasta marki "25 aastat Eesti NSV-d" kaunistab laulukaar. Juubelilaulupidu sai 1969. aastal margi "100 aastat Eesti laulupidu".
1994. aastal ilmusid mark ja margiplokk "125 aastat esimesest üldlaulupeost", 2009. aastal "XXV laulupidu", Minu Mark "XXVI laulupidu 4.–6. juuli 2014 Tallinnas". Igati sobilik on siia lisada kolmele suurmehele pühendatud margid: "Aleksander Kunileid 1845–1875“ (1995), "Gustav Ernesaks 100" (2008) ja "Johann Voldemar Jannsen 1819–1890" (2019).
Postmark, tempel kirjal on meie sõnum, mis jõuab maailma igasse paika.
Laulupeoaastal 2009 said ligi 2,5 miljonit kirja kõrvaltempli "ÜhesHingamine", kirjutab Postimees (12.07.2009). Tempel löödi 1. juunist 5. juulini kõikidele masinsorteeritavatele kirjadele tähistamaks laulu- ja tantsupeokuud.
* * * * *
Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO eestvõttel koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
* * * * *
Näituse koostamisel on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogu materjale.
Head vaatamist!
Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloolist taustainfot.
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Helve Schasmin, Ants Linnard
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Ivi Tammaru
Kasutatud kirjandus:
Eesti Filatelist nr 13, 1972. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 9–20.
Eesti Filatelist nr 30, 1984. Eesti Filatelistide Ühing Rootsis ja New Yorgi Eesti Filatelistide Selts, lk 29–35.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Raun, Alo. Laulupeo tempel kaunistas 2,5 miljonit kirja. – Postimees, 12.07.2009.
I üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini 1869 Tartus. Üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Laulupeo teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Laulupeo korraldas Vanemuise selts.
Esimesed laulupeole pühendatud margid (kolm nominaali) ilmusid 1933. aastal, kui X üldlaulupidu toimus Tallinnas.
Eritempliga on postiajalukku jäädvustatud üldlaulupeod, mis toimusid aastatel 1923, 1928, 1933 ja 1938. Lauluväljakul oli iga kord ajutine postkontor. Erandlikult oli eritempel kahel maakondlikul laulupeol, Pärnus 1929. ja Viljandis 1936. aastal.
Laulupidudega on seotud kolm Eesti Posti masintemplit reklaamtekstiga. Nende kõrval moodustavad suurema grupi teemakohased reklaamtemplid.
Võõra võimu all toimus esimene laulupidu 1947. aastal, järgnesid 1950., 1955., 1960., 1965., 1969. ja 1980. aasta peod, mis toimusid ühe erandiga (1969) samal ajal ENSV ümmarguste aastapäevadega. 1947. aastal oli kasutusel reklaamtempel ja tähitud kirja tempel reklaamtekstiga. Laulupeo eritemplid olid kasutusel 1947., 1950., 1960. ja 1969. aastal.
1955. ja 1980. aasta üldlaulupeod jäid filatelistlikult jäädvustamata. Pärast 1980. aasta üldlaulupidu ilmus NSV Liidu sideministeeriumi väljaandel kolm tervikasja: postkaart "Tallinna lauluväljak" (1980), ümbrik "Tallinna lauluväljak" (1981) ja ümbrik "Eesti NSV laulu- ja tantsupidu, Tallinn 1985".
Peale üldlaulupidude sai oma eritempli ja margiga ümbriku 1972. aastal Tallinnas toimunud koolinoorte laulu- ja tantsupidu. 1982. aastal oli Tallinna Postkontoris kasutusel tähitud kirja tempel reklaamtekstiga "5. koolinoorte laulu- ja tantsupidu" ja "VI vabariiklik koolinoorte laulu- ja tantsupidu, Tallinn 1987".
Frankoümbriku (margiga ümbrik) sai üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus (Tallinn 1984).
Laulurahvas jätkas ka paguluses üheslaulmise traditsiooni, korraldati laulupidusid ja laulupäevi.
Saksamaal pidi DP-laagri päevil 18. juulil 1948 toimuma Kemptenis ülesaksamaaline eesti laulupidu. Sel puhul anti välja suveniirmark ja neljast margist koosnev suveniirplokk, millel oli omapärane saatus. Saksa rahareformist tingitud segaduse tõttu ja muudel põhjustel tuli laulupidu kaks korda edasi lükata ja lõpuks peeti see samal aastal 26. septembril Geislingenis. Mark varustati esmalt ületrükiga "Geislingen. 12. IX 1948". Õiget kuupäeva (26. IX 1948) ei jõutud arvatavasti enam peale trükkida või leiti, et asi läheb liiga kirjuks. 1978. aastal toimus II Euroopa eestlaste laulupidu Münsteris. Sel puhul anti välja postkaart laulupeo embleemiga, suveniirmark ja kõrvaltempel. Euroopa eestlaste IV laulupidu toimus 1986. aastal Heidelbergis. Ka sel puhul ilmusid postkaart laulupeo embleemiga, suveniirmark ja kõrvaltempel.
Eesti laulupeod on läinud ka Rootsi postiajalukku. Seda kinnitavad neli ametlikku Rootsi Posti eritemplit: "Estnisk Kulturfestival, Stockholm, 10.05.1968", "Estnisk Sångfestival, Stockholm, 24.05.1969", "Estnisk Sångfestival, Stockholm, 2.06.1973" ja "Estnisk Sångfestival, Stockholm 21.05.1977".
Eesti üldlaulupeo saja aasta juubelit tähistasid Rootsi Posti eritempli kõrval veel kõrvaltempel, vastav ületrükk aasta varem ilmunud Eesti lipu suveniirmargile ja ületrükk "Eesti üldlaulupidu 100. 24. mai 1969 Stockholm" eelmise aasta Stockholmi Eesti Päevade suveniirümbrikule. 1973. ja 1977. aasta laulupeo puhul anti välja suveniirümbrikud.
Peale Rootsi eestlaste üldlaulupidude on filatelistlikult jäädvustatud ka laulupäev Eskilstunas 6. juunil 1981, kui kasutusel olid suveniirümbrik ja kõrvaltempel.
III Euroopa eestlaste laulupidu toimus 1982. aasta juulis Leicesteris. Sel puhul anti välja suveniirümbrik.
1963. aastal andsid New Yorgi filatelistid välja Vanemuise pildiga suveniirümbriku tähistamaks Ansekülas peetud Sõrvemaa laulupäeva 100. aastapäeva.
Üldlaulupeo juubeliaastal 1969 olid Torontos peetud laulupeol kasutusel suveniirümbrik ja kõrvaltempel.
Laulupeole pühendatud postmargid
Esimene laulupeo mark "X üldlaulupidu" tuli käibele 1933. aastal.
1965. aasta marki "25 aastat Eesti NSV-d" kaunistab laulukaar. Juubelilaulupidu sai 1969. aastal margi "100 aastat Eesti laulupidu".
1994. aastal ilmusid mark ja margiplokk "125 aastat esimesest üldlaulupeost", 2009. aastal "XXV laulupidu", Minu Mark "XXVI laulupidu 4.–6. juuli 2014 Tallinnas". Igati sobilik on siia lisada kolmele suurmehele pühendatud margid: "Aleksander Kunileid 1845–1875“ (1995), "Gustav Ernesaks 100" (2008) ja "Johann Voldemar Jannsen 1819–1890" (2019).
Postmark, tempel kirjal on meie sõnum, mis jõuab maailma igasse paika.
Laulupeoaastal 2009 said ligi 2,5 miljonit kirja kõrvaltempli "ÜhesHingamine", kirjutab Postimees (12.07.2009). Tempel löödi 1. juunist 5. juulini kõikidele masinsorteeritavatele kirjadele tähistamaks laulu- ja tantsupeokuud.
* * * * *
Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO eestvõttel koostatavasse inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.
* * * * *
Näituse koostamisel on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogu materjale.
Head vaatamist!
Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloolist taustainfot.
* * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Helve Schasmin, Ants Linnard
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Ivi Tammaru
Kasutatud kirjandus:
Eesti Filatelist nr 13, 1972. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 9–20.
Eesti Filatelist nr 30, 1984. Eesti Filatelistide Ühing Rootsis ja New Yorgi Eesti Filatelistide Selts, lk 29–35.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Raun, Alo. Laulupeo tempel kaunistas 2,5 miljonit kirja. – Postimees, 12.07.2009.
Eritempel „Gaudeamus. Tartu 1995“.
12. üliõpilaste laulu- ja tantsupidu „Gaudeamus“, Tartu 1995.
Postmark „Muhu rahvariided“, 1995. Kunstnik Mari Kaarma.
(Eesti Rahva Muuseum)
12. üliõpilaste laulu- ja tantsupidu „Gaudeamus“, Tartu 1995.
Postmark „Muhu rahvariided“, 1995. Kunstnik Mari Kaarma.
(Eesti Rahva Muuseum)
Eritempel „VII noorte laulu- ja tantsupidu. Tallinn 21.06.1997“.
Postmark „Vormsi rahvariided“, 1997. Kunstnik Mari Kaarma.
(Eesti Rahva Muuseum)
Postmark „Vormsi rahvariided“, 1997. Kunstnik Mari Kaarma.
(Eesti Rahva Muuseum)
Eritempel „Narva laulupäev. 15.06.1997“.
Postmargid „Narva Hermanni linnus“, 1993, kunstnik Jaan Saar ja „Eesti vapp“, 1993, kunstnik Vello Kallas.
(Eesti Rahva Muuseum)
Postmargid „Narva Hermanni linnus“, 1993, kunstnik Jaan Saar ja „Eesti vapp“, 1993, kunstnik Vello Kallas.
(Eesti Rahva Muuseum)
FDC. „Gustav Ernesaks 100“, 2008. Kunstnikud Ülle Marks, Jüri Kass.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)
FDC „ÜhesHingamine, XXV laulupidu, XVIII tantsupidu 2.–5. juuli 2009“. Mark „XXV laulupidu“. Kunstnikud Ülle Marks, Jüri Kass. Esimese päeva tempel.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)
Suveniirümbrik „100 aastat Eesti laulupäevast – Sõrvemaa laulupüha 1863. a. Ansekülas“.
Postitempel „Lakewood 31. aug. 1963“.
Kohalike kooride ühislaulmised leidsid aset juba enne esimest üldlaulupidu. Esimesed kooride kooslaulmised toimusid 1855. ja 1857. aastal Põlvas. Laiema kõlapinnaga laulupüha peeti 1863. aastal Ansekülas.
(Eesti Rahva Muuseum)
Postitempel „Lakewood 31. aug. 1963“.
Kohalike kooride ühislaulmised leidsid aset juba enne esimest üldlaulupidu. Esimesed kooride kooslaulmised toimusid 1855. ja 1857. aastal Põlvas. Laiema kõlapinnaga laulupüha peeti 1863. aastal Ansekülas.
(Eesti Rahva Muuseum)
Suveniirümbrik „Eesti Päevad Stokholmis 1968“, „Eesti üldlaulupidud 100. a. 24 mai 1969 Stokholm“, kõrvaltempel „Juubelilaulupidu Rootsis 1869–1969“, eritempel „Estnisk Sångfestival. 100 år. Stockholm 24.5.1969“.
(Erakogu)
(Erakogu)
Suveniirümbrik „VII Laulupidu Rootsis 29.5.–3.6.1973“, kõrvaltempel „Eesti lauljaskond Rootsis“, eritempel „Estnisk Sångfestival Stockholm 2.6.73“.
Eesti laulupeod Rootsis on läinud ka postiajalukku. Kasutusel on olnud neli ametlikku Rootsi Posti eritemplit: „Estnisk Kulturfestival, Stockholm 10.5.1968“, „Estnisk Sångfestival, Stockholm 24.5.1969“, „Estnisk Sångfestival, Stockholm 2.6.1973“ ja „Estnisk Sångfestival, Göteborg 21.5.1977“.
(Erakogu)
Eesti laulupeod Rootsis on läinud ka postiajalukku. Kasutusel on olnud neli ametlikku Rootsi Posti eritemplit: „Estnisk Kulturfestival, Stockholm 10.5.1968“, „Estnisk Sångfestival, Stockholm 24.5.1969“, „Estnisk Sångfestival, Stockholm 2.6.1973“ ja „Estnisk Sångfestival, Göteborg 21.5.1977“.
(Erakogu)
Suveniirümbrik „Eesti hümn“, eritempel „Estnisk Sångfestival, Göteborg 21.5.1977“.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)
Suveniirümbrik „III Euroopa eestlaste laulupidu. Leicester 1982“.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)
Suveniirümbrik „III Euroopa eestlaste laulupidu. Leicester 1982. 16 - 18 juuli“.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)
Suveniirümbrik „Euroopa eestlaste IV laulupidu. Heidelberg. 26. juuli 1986“, kõrvaltempel „Euroopa eestlaste IV laulupidu. Heidelberg. 26.7.1986“.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)
Postkaart „Euroopa eestlaste IV laulupidu. Heidelberg, 26. juuli 1986“, kõrvaltempel „Euroopa eestlaste IV laulupidu. Heidelberg, 27.7.1986“.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)
Postkaart „Euroopa eestlaste IV laulupidu. Heidelberg, 26. juuli 1986“, suveniirmark „Euroopa eestlaste IV laulupidu. Heidelberg, 26. juuli 1986“.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)
Kutse „Euroopa eestlaste IV laulupidu. Heidelberg, 26. juuli 1986“, kõrvaltempel „Euroopa eestlaste IV laulupidu. Heidelberg, 25.7.1986“.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)
Postkaart, kõrvaltempel „Euroopa eestlaste IV laulupidu. Heidelberg, 26.7.1986“.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)