Iga mark on omaette kunstiteos! Mõned on aga erilisemad kas materjali ja kuju poolest või lisatud lõhnakapsli tõttu.
Nii kirja kui ka postkaardi saatmise peale mõeldakse juba varem – tuleb ju osta mark, postkaart ja ümbrik.
Tänapäeval on marke nii palju, et neid saab valida näiteks vastavalt saaja huvidelegi. Kui aga juhtud valima erilise kujundusega postmargi, pole liiast sellest eraldi saajale märku anda. Ega siis inimene ei jõua kõigega kursis olla.
Esitleme siin näitusel Eesti Posti erikujundusega marke. Kui huvi sügavam. Võib ka sirvida Micheli katalooge, kust leiab hulgaliselt maailmas välja antud erilisi marke. Näiteks on kasutanud nii kuld- kui ka hõbefooliumi, kangatikandit (Mi 2538, Austria, 19.07.2005), helmeid ja kristalle (Mi 2495–2496, Austria, 20.09.2004) või lõhnakapsleid. Kangale tikitud marke valmistati tikkimiskodades, kulla- või kullavärvilise fooliumi kasutamist näitab margi hind. Üks julgemaid eksperimenteerijaid on olnud väike saareriik Tonga. Mõned näited nende erikujulistest markidest: Tonga saar (Mi 350–353, 30.01.1971), süda (Mi344–349, 30.01.1971), ring (Mi 128–133, 15.07.1963), banaan (Mi 414–418, 30.09.1972), raamat (Mi 314–318, 4.06.1970), rist (Mi 334–338, 17.10.1970), orden (Mi 404–408, 15.07.1972), lind (Mi 480–488, 20.03.1974). Maailm on eripalgeline ja margimaailm on üllatusi täis!
Ja veel midagi põnevat: 1930. aastatel oli tavaks lugeda margi kleepimisviisist välja sõnum. Vastavalt sellele, mis nurga all mark oli kleebitud, võis see tähendada nt „Ma armastan sind“, „Minu süda on vaba“, „Kas näen sind peagi“ jne. Saadaval oli ka postkaart, kus oli märgitud sõnumi sisu vastavalt margi kaldele (postkaart „Postmargi keel“).
Eesti Post on emiteerinud 26 erilist margiväljaannet!
Esimesed erikujundusega margid olid trapetsikujuline „EM iluuisutamises Tallinnas“ (19.01.2010, kunstnik Jekaterina Vetrova) ja ebatraditsioonilise perforatsiooniga „Lipumark“ (22.02.2013, kunstnik Indrek Ilves).
Omanäolise teostusega mark „100 aastat eesti maatõugu veiste tõuraamatut“ emiteeriti 19.07.2014 (kujundaja Triin Heimann) – rahvasuus on see tuntud ka lehmamargina. See trükiti plastist materjalile ja trükikoda Cartor Security Printing kasutas seda esmakordselt. Kui näpuotsaga marki silitada, on materjali tekstuuri tunda!
Paar aastat hiljem tuli järgmine uus lahendus, kui ilmus mark „100 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis“ (15.06.2016, kunstnik Indrek Ilves), kus on kujutatud põlevkivitükikesi, millest kahele on lisatud õhuke kiht lakiga põlevkivipuru.
Eesti esimene puhtast hõbedast esindusmark „Eesti Vabariik 100 hõbemark“ tuli käibele 22.02.2018 (kunstnik Indrek Ilves). Pidulik ja samas tagasihoidlik hõbe on igati sobilik väärika sündmuse tähistamiseks. Mark osutus sedavõrd populaarseks, et selle nimel seisti lausa järjekorras. Põhitiraaž 30 000 marki müüdi kohe läbi ja nii anti erandkorras välja veel 10 000 marki. Kõik hõbemargid on pakendatud läbipaistvasse plastist kaitsekapslisse.
Hõbe- ja kuldfooliumist margid ei ole maailmas midagi erilist. Eriti suur katsetaja on sel puhul Tonga. Aastatel 1886–1982 andis saareriigike välja umbes 500 postmarki, millest vaid 130 olid tavalised – ülejäänud olid kas kummalise kujuga või ootamatust materjalist. Hõbe- ja kuldfooliumist ümmargused margid laskis Tonga käibele juba aastal 1963.
Vabariigi juubeliaastal anti meil välja margiplokk „Minu kingitus Eestile“ (1.09.2018). Seekord valmistasid kingituse lapsed. ERR Lastejaama, EV100 ja Omniva koostöös korraldatud joonistusvõistluse võidutöödest kujundas margiploki kunstnik Indrek Ilves, lisades sinna meeleoluks sinise värvilaigu, kust saab pintsliga värvi võtta, et sellega ise mõni pilt teha.
Laulev puuvillane postmargiplokk anti välja laulupeo 150 aasta juubeli puhul. Plokil „Laulupidu 150“ (5.07.2019) on kujutatud Tallinna lauluväljak, mis on kunstnik Indrek Ilvese sõnul sümboli väärtuses paik: „Seda teab iga eestlane ja see on mänginud olulist rolli nii meie riigi taasiseseisvumisel kui ka kultuuri kandmisel. Linasest ja villasest kangast on valmistatud meie rahvariided ning sellest inspireeritult on puuvillasele materjalile trükitud ka margiplokk.“ Margipilti spetsiaalses mobiilirakenduses CEE app skaneerides oli igaühel võimalik kuulata laulu „Mu isamaa on minu arm“. (NB! Rakendus ei tööta enam.)
2019. aastal rõõmustas jõulutervituse saajaid „Vildist jõulumark“ (17.10.2019, kujundaja tekstiilikunstnik Krista Leesi). Vilt kui postmargi alusmaterjal võimaldas kujunduses kasutada ka rahvuslikke mustrikirju. Jõulumargil kokku saanud märgid-kirjad sarnanevad lumehelvestele.
Teine hõbedast mark – „100 aastat Eesti esimesest olümpiavõidust“ tuli käibele 29.08.2020 (kunstnik Indrek Ilves). Esimese eestlasena pälvis olümpiakulla Alfred Neuland (1895–1966), kes võistles Antverpeni olümpiamängudel tõstmise kergekaalus. Hõbedast marke valmistati 10 000 tükki.
„Järvselja 100“ puidust margiploki puhul (13.04.2021, kunstnik Indrek Ilves) on tegu esimese puiduspoonile trükitud margiga Eestis. Kunstnik Indrek Ilvese sõnul ei erine margi kujundamine puidule väga palju pabermargist. Arvestada tuleb sellega, kõik, mis on kujunduses valge, jääb margil puidustruktuurina näha. Mark on trükitud mägivahtraspoonile.
Margil kujutatud suursugune Järvselja kuninga mänd on looduskaitse all. 1999. aasta andmetel oli selle tüve ümbermõõt 3,25 m ja kõrgus 33 m. Vanust on puul peaaegu sama palju kui Tartu Ülikoolil, üle 380 aasta.
„Kukemagun“, seemnetega postmark (20.05.2021, kunstnik Indrek Ilves). Kukemaguna ehk mooniga postmargi keskele on käsitsi kleebitud selle seemned. Kuna mark on trükitud biolagunevale paberile, siis võib selle otse mulda pista, et mõne aja pärast rõõmu tunda säravpunastest õitest.
„Eesti Jalgpalli Liit 100“ (30.08.2021, kunstnik Indrek Ilves) on trükitud ehtsale jalgpallimaterjalile.
„Eesti Pimedate Liit 100“ (19.10.2021, kunstnik Indrek Ilves) margile on pimekirjas stantsitud margi nominaal 0,90. Sellise trükitehnikaga marke ei ole Eestis varem ilmunud.
Juubelile kohast sära on lisatud markidele „Eesti Raudtee 150“ (10.09.2020, hõbedaselt läikivad raudteerööpad) ja „Eesti iluuisutamine 100“ (15.04.2017, seelikud sädeleva lakiga). Mõlemad kujundas Indrek Ilves.
Erikujulisi marke leiab veel sellistes plokkides: „Kultuuripärandi aasta“ (3.08.2013, ringikujuline), „Läänemere looduskeskkonna kaitse“ (12.03.2015, südamekujuline), „Looduslik raba“ (2.02.2016, kuusnurk), „Eesti iluuisutamine 100“ (15.04.2017, teemandikujuline) ja „Sõbrapäev“ (4.02.2021, südamekujuline). Kõigi kujundaja on Indrek Ilves.
Lastele mõeldes lisati esmakordselt „Lotte“ (30.05.2015, kujundaja Indrek Ilves) margivihiku komplekti teemakohased kleepsud.
Aastatel 2016–2018 tulid kasutusse lõhnavad jõulumargid, mille küljes olidki pisikesed kapslid piparkoogi- (18.11.2016), kaneeli- (24.11.2017) ja mandariinilõhnaga (22.11.2018). Kui marki õrnalt näpuga silitada, lähevad kapslid katki. Piparkoogilõhnalised jõulumargid osutusid tõeliseks müügihitiks ja need müüdi läbi juba enne jõule. Lõhnagarantiiks andis tootja aasta, aga need margid lõhnavad tänagi!
2020. aasta jõulumarkidel (15.10.2020 ja 8.12.2020) sädelevad kuldsed ja punased kuuseehte-munad.
Ekraanipildid ei anna kogu sära ja materjalide ehedust edasi, küll aga teadmist eriliste markide kohta.
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu ja Eesti Posti markide arvutipilte. Tööriistarealt infonupu alt leiab postmarkide taustainfot.
Meeleolukat vaatamist ja rahulikku jõuluaega!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Indrek Ilves, Reigo Lokk, Jaanus Järs
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Allikad:
Eriline postmark muudab kaardi- ja kirjasaatmise taas populaarseks: Omniva
Intervjuu Indrek Ilvesega (Ringvaade, 16.04.2021): etv.err.ee
Ebatavalised margid: tartu.filateelia.ee
Micheli kataloogid 2008/2009
Nii kirja kui ka postkaardi saatmise peale mõeldakse juba varem – tuleb ju osta mark, postkaart ja ümbrik.
Tänapäeval on marke nii palju, et neid saab valida näiteks vastavalt saaja huvidelegi. Kui aga juhtud valima erilise kujundusega postmargi, pole liiast sellest eraldi saajale märku anda. Ega siis inimene ei jõua kõigega kursis olla.
Esitleme siin näitusel Eesti Posti erikujundusega marke. Kui huvi sügavam. Võib ka sirvida Micheli katalooge, kust leiab hulgaliselt maailmas välja antud erilisi marke. Näiteks on kasutanud nii kuld- kui ka hõbefooliumi, kangatikandit (Mi 2538, Austria, 19.07.2005), helmeid ja kristalle (Mi 2495–2496, Austria, 20.09.2004) või lõhnakapsleid. Kangale tikitud marke valmistati tikkimiskodades, kulla- või kullavärvilise fooliumi kasutamist näitab margi hind. Üks julgemaid eksperimenteerijaid on olnud väike saareriik Tonga. Mõned näited nende erikujulistest markidest: Tonga saar (Mi 350–353, 30.01.1971), süda (Mi344–349, 30.01.1971), ring (Mi 128–133, 15.07.1963), banaan (Mi 414–418, 30.09.1972), raamat (Mi 314–318, 4.06.1970), rist (Mi 334–338, 17.10.1970), orden (Mi 404–408, 15.07.1972), lind (Mi 480–488, 20.03.1974). Maailm on eripalgeline ja margimaailm on üllatusi täis!
Ja veel midagi põnevat: 1930. aastatel oli tavaks lugeda margi kleepimisviisist välja sõnum. Vastavalt sellele, mis nurga all mark oli kleebitud, võis see tähendada nt „Ma armastan sind“, „Minu süda on vaba“, „Kas näen sind peagi“ jne. Saadaval oli ka postkaart, kus oli märgitud sõnumi sisu vastavalt margi kaldele (postkaart „Postmargi keel“).
Eesti Post on emiteerinud 26 erilist margiväljaannet!
Esimesed erikujundusega margid olid trapetsikujuline „EM iluuisutamises Tallinnas“ (19.01.2010, kunstnik Jekaterina Vetrova) ja ebatraditsioonilise perforatsiooniga „Lipumark“ (22.02.2013, kunstnik Indrek Ilves).
Omanäolise teostusega mark „100 aastat eesti maatõugu veiste tõuraamatut“ emiteeriti 19.07.2014 (kujundaja Triin Heimann) – rahvasuus on see tuntud ka lehmamargina. See trükiti plastist materjalile ja trükikoda Cartor Security Printing kasutas seda esmakordselt. Kui näpuotsaga marki silitada, on materjali tekstuuri tunda!
Paar aastat hiljem tuli järgmine uus lahendus, kui ilmus mark „100 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis“ (15.06.2016, kunstnik Indrek Ilves), kus on kujutatud põlevkivitükikesi, millest kahele on lisatud õhuke kiht lakiga põlevkivipuru.
Eesti esimene puhtast hõbedast esindusmark „Eesti Vabariik 100 hõbemark“ tuli käibele 22.02.2018 (kunstnik Indrek Ilves). Pidulik ja samas tagasihoidlik hõbe on igati sobilik väärika sündmuse tähistamiseks. Mark osutus sedavõrd populaarseks, et selle nimel seisti lausa järjekorras. Põhitiraaž 30 000 marki müüdi kohe läbi ja nii anti erandkorras välja veel 10 000 marki. Kõik hõbemargid on pakendatud läbipaistvasse plastist kaitsekapslisse.
Hõbe- ja kuldfooliumist margid ei ole maailmas midagi erilist. Eriti suur katsetaja on sel puhul Tonga. Aastatel 1886–1982 andis saareriigike välja umbes 500 postmarki, millest vaid 130 olid tavalised – ülejäänud olid kas kummalise kujuga või ootamatust materjalist. Hõbe- ja kuldfooliumist ümmargused margid laskis Tonga käibele juba aastal 1963.
Vabariigi juubeliaastal anti meil välja margiplokk „Minu kingitus Eestile“ (1.09.2018). Seekord valmistasid kingituse lapsed. ERR Lastejaama, EV100 ja Omniva koostöös korraldatud joonistusvõistluse võidutöödest kujundas margiploki kunstnik Indrek Ilves, lisades sinna meeleoluks sinise värvilaigu, kust saab pintsliga värvi võtta, et sellega ise mõni pilt teha.
Laulev puuvillane postmargiplokk anti välja laulupeo 150 aasta juubeli puhul. Plokil „Laulupidu 150“ (5.07.2019) on kujutatud Tallinna lauluväljak, mis on kunstnik Indrek Ilvese sõnul sümboli väärtuses paik: „Seda teab iga eestlane ja see on mänginud olulist rolli nii meie riigi taasiseseisvumisel kui ka kultuuri kandmisel. Linasest ja villasest kangast on valmistatud meie rahvariided ning sellest inspireeritult on puuvillasele materjalile trükitud ka margiplokk.“ Margipilti spetsiaalses mobiilirakenduses CEE app skaneerides oli igaühel võimalik kuulata laulu „Mu isamaa on minu arm“. (NB! Rakendus ei tööta enam.)
2019. aastal rõõmustas jõulutervituse saajaid „Vildist jõulumark“ (17.10.2019, kujundaja tekstiilikunstnik Krista Leesi). Vilt kui postmargi alusmaterjal võimaldas kujunduses kasutada ka rahvuslikke mustrikirju. Jõulumargil kokku saanud märgid-kirjad sarnanevad lumehelvestele.
Teine hõbedast mark – „100 aastat Eesti esimesest olümpiavõidust“ tuli käibele 29.08.2020 (kunstnik Indrek Ilves). Esimese eestlasena pälvis olümpiakulla Alfred Neuland (1895–1966), kes võistles Antverpeni olümpiamängudel tõstmise kergekaalus. Hõbedast marke valmistati 10 000 tükki.
„Järvselja 100“ puidust margiploki puhul (13.04.2021, kunstnik Indrek Ilves) on tegu esimese puiduspoonile trükitud margiga Eestis. Kunstnik Indrek Ilvese sõnul ei erine margi kujundamine puidule väga palju pabermargist. Arvestada tuleb sellega, kõik, mis on kujunduses valge, jääb margil puidustruktuurina näha. Mark on trükitud mägivahtraspoonile.
Margil kujutatud suursugune Järvselja kuninga mänd on looduskaitse all. 1999. aasta andmetel oli selle tüve ümbermõõt 3,25 m ja kõrgus 33 m. Vanust on puul peaaegu sama palju kui Tartu Ülikoolil, üle 380 aasta.
„Kukemagun“, seemnetega postmark (20.05.2021, kunstnik Indrek Ilves). Kukemaguna ehk mooniga postmargi keskele on käsitsi kleebitud selle seemned. Kuna mark on trükitud biolagunevale paberile, siis võib selle otse mulda pista, et mõne aja pärast rõõmu tunda säravpunastest õitest.
„Eesti Jalgpalli Liit 100“ (30.08.2021, kunstnik Indrek Ilves) on trükitud ehtsale jalgpallimaterjalile.
„Eesti Pimedate Liit 100“ (19.10.2021, kunstnik Indrek Ilves) margile on pimekirjas stantsitud margi nominaal 0,90. Sellise trükitehnikaga marke ei ole Eestis varem ilmunud.
Juubelile kohast sära on lisatud markidele „Eesti Raudtee 150“ (10.09.2020, hõbedaselt läikivad raudteerööpad) ja „Eesti iluuisutamine 100“ (15.04.2017, seelikud sädeleva lakiga). Mõlemad kujundas Indrek Ilves.
Erikujulisi marke leiab veel sellistes plokkides: „Kultuuripärandi aasta“ (3.08.2013, ringikujuline), „Läänemere looduskeskkonna kaitse“ (12.03.2015, südamekujuline), „Looduslik raba“ (2.02.2016, kuusnurk), „Eesti iluuisutamine 100“ (15.04.2017, teemandikujuline) ja „Sõbrapäev“ (4.02.2021, südamekujuline). Kõigi kujundaja on Indrek Ilves.
Lastele mõeldes lisati esmakordselt „Lotte“ (30.05.2015, kujundaja Indrek Ilves) margivihiku komplekti teemakohased kleepsud.
Aastatel 2016–2018 tulid kasutusse lõhnavad jõulumargid, mille küljes olidki pisikesed kapslid piparkoogi- (18.11.2016), kaneeli- (24.11.2017) ja mandariinilõhnaga (22.11.2018). Kui marki õrnalt näpuga silitada, lähevad kapslid katki. Piparkoogilõhnalised jõulumargid osutusid tõeliseks müügihitiks ja need müüdi läbi juba enne jõule. Lõhnagarantiiks andis tootja aasta, aga need margid lõhnavad tänagi!
2020. aasta jõulumarkidel (15.10.2020 ja 8.12.2020) sädelevad kuldsed ja punased kuuseehte-munad.
Ekraanipildid ei anna kogu sära ja materjalide ehedust edasi, küll aga teadmist eriliste markide kohta.
Näituse kokkupanekul on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postmargikogu ja Eesti Posti markide arvutipilte. Tööriistarealt infonupu alt leiab postmarkide taustainfot.
Meeleolukat vaatamist ja rahulikku jõuluaega!
* * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Indrek Ilves, Reigo Lokk, Jaanus Järs
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja Karin Kastehein
Allikad:
Eriline postmark muudab kaardi- ja kirjasaatmise taas populaarseks: Omniva
Intervjuu Indrek Ilvesega (Ringvaade, 16.04.2021): etv.err.ee
Ebatavalised margid: tartu.filateelia.ee
Micheli kataloogid 2008/2009
EM iluuisutamises Tallinnas, 19.01.2010, kunstnik Jekaterina Vetrova
Trükiarv 70 000, trükikoda AS Vaba Maa
Trükiarv 70 000, trükikoda AS Vaba Maa
Lipumark, 22.02.2013, kunstnik Indrek Ilves
Esimene ebatraditsioonilise perforatsiooniga mark.
Osaline perforatsioon 11¼ : 11¼, iseliimuv, trükiarv 915 000, trükikoda AS Vaba Maa
Esimene ebatraditsioonilise perforatsiooniga mark.
Osaline perforatsioon 11¼ : 11¼, iseliimuv, trükiarv 915 000, trükikoda AS Vaba Maa
100 aastat eesti maatõugu veiste tõuraamatut, 19.07.2014, kunstnik Triin Heimann
Margile ideed ja teostust otsides tegi Prantsusmaa partnertrükikoda põneva pakkumise kasutada erilist plastikust nahafaktuuriga materjali. Nii saigi Eesti maailma esimese nahkja tekstuuriga margi. Trükiarv 85 000, trükikoda Cartor Security Printing
Margile ideed ja teostust otsides tegi Prantsusmaa partnertrükikoda põneva pakkumise kasutada erilist plastikust nahafaktuuriga materjali. Nii saigi Eesti maailma esimese nahkja tekstuuriga margi. Trükiarv 85 000, trükikoda Cartor Security Printing
Kultuuripärandi aasta, 3.08.2013, kunstnik Indrek Ilves
Trükiarv 40 000, trükikoda Österreichische Staatsdruckerei GmbH
Trükiarv 40 000, trükikoda Österreichische Staatsdruckerei GmbH
Läänemere looduskeskkonna kaitse, 12.03.2015, kunstnik Indrek Ilves
Trükiarv 20 000, trükikoda Cartor Security Printing
Trükiarv 20 000, trükikoda Cartor Security Printing
Lotte, 30.05.2015, kunstnikud Indrek Ilves ja Heiki Ernits
Margivihiku komplekti on esmakordselt lisatud kleepsud. Trükiarv 30 000, iseliimuvad, trükikoda AS Vaba Maa
Margivihiku komplekti on esmakordselt lisatud kleepsud. Trükiarv 30 000, iseliimuvad, trükikoda AS Vaba Maa
Looduslik raba, 2.02.2016, kunstnik Indrek Ilves ja fotograaf Mati Kose
Trükiarv 20 000, trükikoda Cartor Security Printing
Trükiarv 20 000, trükikoda Cartor Security Printing
100 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis, 15.06.2016, kunstnik Indrek Ilves
Margiplokil on kasutatud vana kaevanduse fotot. Kahel kaevuril on käes pruun kivi, millele on lakiga peale kantud põlevkivipuru. Selle tarbeks saadeti trükikojale kolm ämbritäit ehedat põlevkivipuru.
Trükiarv 20 000, trükikoda Cartor Security Printing
Margiplokil on kasutatud vana kaevanduse fotot. Kahel kaevuril on käes pruun kivi, millele on lakiga peale kantud põlevkivipuru. Selle tarbeks saadeti trükikojale kolm ämbritäit ehedat põlevkivipuru.
Trükiarv 20 000, trükikoda Cartor Security Printing
Jõulumark, 18.11.2016, kunstnik Indrek Ilves
Jõulumeeleolu loomiseks on margile lisatud väikesed lõhnakapslid, mis purunevad, kui neid õrnalt hõõruda. Huvi margi vastu oli sedavõrd suur, et paljudes postkontorites olid need läbi müüdud juba enne jõule. Tootja andis piparkoogi garantii aastaks. Üllatusena võib tõdeda, et lõhn on margil veel praegugi!
Trükiarv 600 000, iseliimuvad, trükikoda Cartor Security Printing
Jõulumeeleolu loomiseks on margile lisatud väikesed lõhnakapslid, mis purunevad, kui neid õrnalt hõõruda. Huvi margi vastu oli sedavõrd suur, et paljudes postkontorites olid need läbi müüdud juba enne jõule. Tootja andis piparkoogi garantii aastaks. Üllatusena võib tõdeda, et lõhn on margil veel praegugi!
Trükiarv 600 000, iseliimuvad, trükikoda Cartor Security Printing
Eesti iluuisutamine 100, 15.04.2017, kunstnik Indrek Ilves
Teemandikujulisel margiplokil on uisutajatel seelik kaetud sädeleva lakiga, et jäist spordiala paremini edasi anda. Esmakordselt kasutati margiplokil kuponge.
Trükiarv 20 000, trükikoda Cartor Security Printing
Teemandikujulisel margiplokil on uisutajatel seelik kaetud sädeleva lakiga, et jäist spordiala paremini edasi anda. Esmakordselt kasutati margiplokil kuponge.
Trükiarv 20 000, trükikoda Cartor Security Printing
Kaneelilõhnaliste jõulumarkide komplekt, 24.11.2017, kunstnik Indrek Ilves
Margile on lisatud väikesed lõhnakapslid, mis õrnalt hõõrudes purunevad. Lõhnagarantii anti aastaks, aga kaneelilõhn on neil praegugi alles.
Komplekti neli marki on lisaks lõhnale ka kuju poolest teistsugused: tavapärase ristküliku asemel on kuuse, jõuluehete ja lumememme kuju.
Margikomplekti ostuga sai toetada SOS Lasteküla.
Margikomplekti trükiarv 350 000, iseliimuvad margid, trükikoda Cartor Security Printing
Margile on lisatud väikesed lõhnakapslid, mis õrnalt hõõrudes purunevad. Lõhnagarantii anti aastaks, aga kaneelilõhn on neil praegugi alles.
Komplekti neli marki on lisaks lõhnale ka kuju poolest teistsugused: tavapärase ristküliku asemel on kuuse, jõuluehete ja lumememme kuju.
Margikomplekti ostuga sai toetada SOS Lasteküla.
Margikomplekti trükiarv 350 000, iseliimuvad margid, trükikoda Cartor Security Printing
Eesti Vabariik 100, hõbemark , 22.02.2018, kunstnik Indrek Ilves
Väärikas puhtast hõbedast mark valmis koostöös Hollandi trükikojaga. Margi kujundamisel tuli arvestada, et kõik on must-valge. Trükitehnoloogia, kui seda nii saab nimetada, sarnaneb müntide vermimisele.
Põhjamaiselt tagasihoidlik hõbe sobib meie aega ja ruumi. Mark osutus nii populaarseks, et selle nimel seisti lausa järjekorras, põhitiraaž müüdi kohe läbi ja nii anti välja erandkorras lisatiraaž.
Tegemist on Eesti esimese puhtast hõbedast (õhukesele hõbelehele trükitud) esindusmargiga, mille nominaalväärtus on 10 eurot.
Vermimine: 2D MPI. Sulam: hõbe 999/1000. Kaal 1,2 g. Iseliimuv. Kogu trükiarv 40 000, trükikoda Joh. Enschedé. Kõik postmargid on pakendatud läbipaistvasse plastist kaitsekapslisse.
Väärikas puhtast hõbedast mark valmis koostöös Hollandi trükikojaga. Margi kujundamisel tuli arvestada, et kõik on must-valge. Trükitehnoloogia, kui seda nii saab nimetada, sarnaneb müntide vermimisele.
Põhjamaiselt tagasihoidlik hõbe sobib meie aega ja ruumi. Mark osutus nii populaarseks, et selle nimel seisti lausa järjekorras, põhitiraaž müüdi kohe läbi ja nii anti välja erandkorras lisatiraaž.
Tegemist on Eesti esimese puhtast hõbedast (õhukesele hõbelehele trükitud) esindusmargiga, mille nominaalväärtus on 10 eurot.
Vermimine: 2D MPI. Sulam: hõbe 999/1000. Kaal 1,2 g. Iseliimuv. Kogu trükiarv 40 000, trükikoda Joh. Enschedé. Kõik postmargid on pakendatud läbipaistvasse plastist kaitsekapslisse.
Minu kingitus Eestile. Laste joonistusvõistlus, 1.09.2018, margiploki kujundas Indrek Ilves
Eesti 100 raames korraldati laste joonistusvõistlus, kus osalesid koolid ja lasteaiad. Eesmärk oli luua margipalett „Minu kingitus Eestile“. Konkursile laekus üle 850 joonistuse ja žürii valis neist välja 24 parimat, mis omakorda olid ERR Lastejaama portaalis rahvahääletusel. Igas vanuserühmas enim hääli saanud joonistus jõudiski päris postmargile.
Erikujuline väljaanne on justkui kunstniku maalipalett, millele lisati innovaatiline lahendus, mida kasutati maailmas esimest korda. Paremasse serva trükiti nimelt sinine värvilaik, mis võimaldab märja pintsliga sealt värvi võtta ja sellega ise maalida.
Trükiarv 25 000, iseliimuvad, trükikoda Vaba Maa
Eesti 100 raames korraldati laste joonistusvõistlus, kus osalesid koolid ja lasteaiad. Eesmärk oli luua margipalett „Minu kingitus Eestile“. Konkursile laekus üle 850 joonistuse ja žürii valis neist välja 24 parimat, mis omakorda olid ERR Lastejaama portaalis rahvahääletusel. Igas vanuserühmas enim hääli saanud joonistus jõudiski päris postmargile.
Erikujuline väljaanne on justkui kunstniku maalipalett, millele lisati innovaatiline lahendus, mida kasutati maailmas esimest korda. Paremasse serva trükiti nimelt sinine värvilaik, mis võimaldab märja pintsliga sealt värvi võtta ja sellega ise maalida.
Trükiarv 25 000, iseliimuvad, trükikoda Vaba Maa
Mandariinilõhnaline jõulumark, 22.11.2018, kunstnik Jaan Saar
Kujunduses on kasutatud Tallinna jõuluturu motiivi. Margile on lisatud väikesed lõhnakapslid, mis õrnalt hõõrudes purunevad.
Lõhnagarantii anti aastaks, aga mandariinilõhn on praegugi margil alles.
Tükiarv 15 000, iseliimuv, trükikoda Cartor Security Printing
Kujunduses on kasutatud Tallinna jõuluturu motiivi. Margile on lisatud väikesed lõhnakapslid, mis õrnalt hõõrudes purunevad.
Lõhnagarantii anti aastaks, aga mandariinilõhn on praegugi margil alles.
Tükiarv 15 000, iseliimuv, trükikoda Cartor Security Printing
Laulupidu 150, 5.07.2019, kunstnik Indrek Ilves
Laulev puuvillane postmargiplokk anti välja laulupeo 150 aasta juubeliks. Margil kujutatud Tallinna lauluväljak on kunstnik Indrek Ilvese sõnul sümbolkoht: „Seda teab iga eestlane ja see on mänginud olulist rolli meie riigi taasiseseisvumisel ja kultuuri kandmisel. Linasest ja villasest kangast on valmistatud meie rahvariided ning sellest inspireeritult on puuvillasele materjalile trükitud ka margiplokk.“
Margipilti spetsiaalses mobiilirakenduses nimega CEE app skaneerides oli igaühel võimalik kuulata laulu „Mu isamaa on minu arm“ (töötas ühe aasta jooksul).
Trükk: ofset riidel. Trükiarv 20 000 (sh 2500 kinkekarbis ja 2500 ümbrikul koos mälestusmündiga ümbrikul). Trükikoda Cartor Security Printing
Laulev puuvillane postmargiplokk anti välja laulupeo 150 aasta juubeliks. Margil kujutatud Tallinna lauluväljak on kunstnik Indrek Ilvese sõnul sümbolkoht: „Seda teab iga eestlane ja see on mänginud olulist rolli meie riigi taasiseseisvumisel ja kultuuri kandmisel. Linasest ja villasest kangast on valmistatud meie rahvariided ning sellest inspireeritult on puuvillasele materjalile trükitud ka margiplokk.“
Margipilti spetsiaalses mobiilirakenduses nimega CEE app skaneerides oli igaühel võimalik kuulata laulu „Mu isamaa on minu arm“ (töötas ühe aasta jooksul).
Trükk: ofset riidel. Trükiarv 20 000 (sh 2500 kinkekarbis ja 2500 ümbrikul koos mälestusmündiga ümbrikul). Trükikoda Cartor Security Printing
Vildist jõulumark, 17.10.2019, kunstnik Krista Leesi
Erilise jõulupostmargi autor on tekstiilikunstnik Krista Leesi. Vilt kui postmargi alusmaterjal on inspireerinud kujunduses kasutama rahvuslikke mustrikirju. Jõulumargil kokku saanud märgid-kirjad sarnanevad lumehelvestele. Kujunduses on kasutatud nelja puhast värvitooni, ühe värvina vildi naturaalne pind.
Trükiarv 204 000, iseliimuv, trükikoda Joh. Enschedé
Erilise jõulupostmargi autor on tekstiilikunstnik Krista Leesi. Vilt kui postmargi alusmaterjal on inspireerinud kujunduses kasutama rahvuslikke mustrikirju. Jõulumargil kokku saanud märgid-kirjad sarnanevad lumehelvestele. Kujunduses on kasutatud nelja puhast värvitooni, ühe värvina vildi naturaalne pind.
Trükiarv 204 000, iseliimuv, trükikoda Joh. Enschedé