Arengukava 2014-2016
ARENGUKAVA AASTATEKS
MISSIOON: KUTSUMUS JA KOHUSTUS
Eesti Rahva Muuseum (edaspidi ERM) on Eesti ja soome-ugri ning teiste põhjarahvaste kultuuri ja selle arenguloo allikmaterjale koguv, säilitav, uuriv ja vahendav asutus, mille tegevus toetab eesti rahvusliku identiteedi, eesti keele ja rahvuskultuuri püsimist, targa, väärtuspõhise ja tasakaalustatud ühiskonna arenemist ning kollektiivse kultuurimälu tugevnemist.
VISIOON: TULEVIKUPILT
ERM on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud mälu- ja teadmusasutus, kultuuri põhiväärtuste järjepidevuse kandja. ERM on ühiskonna peegeldaja, probleemide tõstataja ja erinevuste märkaja, toetab üksteisemõistmist, koostööd ja dialoogi ning kannab vastutust rahvusliku kultuuripärandi säilimise ja kättesaadavuse eest.
ERM on dünaamiline organisatsioon, mis väärtustab traditsioone ja suunab valdkonna arengut. ERM on aktiivne sotsiaalse kultuuriosaluse keskus, kus kasutatakse uusi teadmisi ja tehnoloogiaid kultuuripärandi efektiivsemaks säilitamiseks ja laialdasemaks ning mitmekesisemaks vahendamiseks avalikkusele.
ERM töötab koos teiste mälu- ja kultuuriasutustega Eestis ja maailmas, et aidata kaasa vaba ja demokraatliku ühiskonna arengule. ERM on eestluse kandja ja hoidja, selle kõrval ka kultuurilise mitmekesisuse kui ühiskonna sisulise rikkuse toetaja. ERM on arvestatav partner, tulemustele orienteeritud rahvusmõtte arendaja, hariduskeskus, usaldusväärne teaduskeskus, köitev vabaajakeskus, nauditav töökeskkond. Muuseumi uus kompleks Raadil on kujunenud piirkonna, kogu Eesti ja Euroopa tunnustatud kultuurikeskkonnaks.
VÄÄRTUSED
Asjatundlikkus ja usaldusväärsus – ERMi pakutav teave on usaldusväärne. ERMi töötajad väärtustavad professionaalsust kõigis oma tegemistes. Omavahelises suhtluses hinnatakse kompetentsust, avatust ja koostööd.
Arengujõulisus – ERMi iseloomustab ajaga kaasas käimine. ERM on tulevikku vaatav, perspektiivi pakkuv optimistlik organisatsioon. ERM on innovaatiliselt konservatiivne, hoides ja väärtustades vana, kasutades kaasaegseid meetodeid ja vahendeid.
Mitmekülgsus – ERM on mitmekülgne kooslus, mis sisaldab paljusid tegevusi, oskusi ja teadmisi. Ühtseks koondatud ERMi sisuline mitmekülgsus muudab muuseumi omanäoliseks ja kordumatuks, luues õhkkonna, kus on alati huvitav.
Ainulaadsus – ERM on eestluse hoidja. ERM kannab vastutust rahvuskultuuri elujõulisuse eest. ERMi kogud on unikaalsed ja annavad ülevaate eesti rahvuse, eestimaalaste, kultuuri ja ühiskonna arengust. ERMi soome-ugri kogud on ainulaadsed ja ülevaatlikud.
HETKEOLUKORD
Põhiandmete ülevaade
|
ERMis on kuus osakonda (kogud, konserveerimine, teadus, omakultuurid, näitused ja muuseumiõpe, haldus) kokku 115 ametikohaga. Viljandimaal Heimtalis asuv Heimtali Koduloomuuseum on ERMi filiaal. Spetsiaalse muuseumihoone puudumise tõttu paikneb ERM mitmes paigas ja hoones (Veski 32, Kuperjanovi 9, Rüütli 15, Narva mnt 177, Heimtali). Lisaks asjaolule, et enamik hooneid on muuseumi tegevuseks sobimatud ega vasta tänapäevase muuseumi vajadustele, on need kõik ka amortiseerunud. ERMi tegevuse üks keskseid eesmärke alates 2006. aastast on olnud ja on jätkuvalt ettevalmistustööd ERMi hoone ehitamiseks Raadile, uude hoonesse kavandatavate püsinäituste (soome-ugri rahvaste ja eesti kultuurilugu) koostamine ning aastast 2016 ka kolimine, asutuse rakendamine uue struktuuri ning senisest märksa mitmekesisemate ülesannetega. Seega on ERMi kollektiiv aastaid töötanud mitmekordsete tööülesannetega (igapäevane töö, uue hoone problemaatika), seni selle pingutuse tulemust vaid aimates. Uue hoone temaatika on viimastel aastatel suuresti kujundanud ka ERMi eelarvet: nii on 2013. a. eelarves personalikulu 1 068 489 €, majandamiskulud 488 527 € + 2012. a. jääk 36 921,52€ ning investeeringuteks 1 263 878 € + 2012. a. jääk 1 427 422,37€. ERMi hooldada ja hallata olev riiklik kultuuripärand on suur, koosseisult mitmekesine ja unikaalne, kuid selle säilitustingimused on ebarahuldavad. Veski tänava hoones ja Raadi mõisa abihoonetes paiknev esemekogu sisaldab rohkem kui 130 000 museaali, arhiiv üle miljoni käsikirjalise lehekülje, fotokogu rohkem kui 280 000 fotot, filmi- ja videokogus on üle 1 200 säilitusühiku. Nimetatutele liituvad eriüksusena arvestatavad Heimtali Muuseumi kogud (3 350 museaali), Postimuuseumi kogud (126 300 museaali) ja 2013. aastal likvideeritud ja ERMile üle antud Tartumaa Muuseumi kogud (hinnanguliselt 100 000 säilitusühikut). |
Meie tugevused |
1. Esinduslikud ja süstemaatilised eesti ja soome-ugri rahvaste kogud; 2. muuseumi püüd lähtuda oma arengus ja tegevuses ühiskonna vajadustest; 3. kompetentne, professionaalne ja kokkuhoidev kollektiiv; 4. traditsioonid ja järjepidevus muuseumi tegevuses, seejuures asutuse nimest tulenev sotsiaalne vastutus; 5. osakondade vaheliste koostöögruppide panus ühistegevuse elluviimisel; 6. muuseumitöö valdkondade mitmekesine sümbioos, ERM on kompetentsikeskus mitmel alal; 7. toimiv ühiskondlik tugistruktuur – ERMi Sõprade Selts, traditsioonidega ning ulatuslik kirja- ja pildisaatjate võrgustik; 8. rahvusvahelise koostöö ja suuremahuliste projektide suutlikkus; 9. väljundite mitmekesisus, sh. trükised, näitused, konverentsid, festivalid, koolitused, muuseumiõppe programmid jm.;
|
Meie nõrkused |
1. Kvalifitseeritud tööjõu vähesus (eriti doktorikraadiga töötajate osas), mille põhjuseks on muuhulgas muuseumitöötajate väike palk ja ebapiisav tunnustamise süsteem; 2. tänapäevase muuseumihoone ja -keskkonna puudumine; 3. hajuv sisekommunikatsioon, sh. siseinfo vähene levimine ja osakondade tegevuste ebapiisav sünkroniseeritus; 4. muuseumihoonete ja -osakondade hajutatus; 5. hoidlate ja eksponeerimispindade amortiseerumine; 6. nõrk turundus, sh. pikaajalise turunduspoliitika puudumine, mistõttu ei sea osakonnad ühiseid turunduseesmärke; 7. näituse- ja muuseumitöö pindade väiksus; 8. pikaajaliste tegevuskavade puudumine ja nende sisuline eklektilisus. |
Keskkonna võimalused |
1. ERMi uus peahoone ning sellega kaasnevad võimalused tegevuse kaasajastamiseks ja mitmekesistamiseks; 2. ERM on ühiskonnale oluline ja vajalik ning see vajalikkus väljendub ka riiklikes investeeringutes; 3. ERM on ka haridus- ja teadusasutus. Riiklik hariduspoliitika lõimib muuseumiõppe õppekavadesse; 4. muuseumitöötajate kvalifikatsioon on väärtustatud, kokku on lepitud riiklikes standardites; 5. Eesti ja Tartu turismi areng, uute turismiatraktsioonide teke piirkonnas; 6. huvi kasv muuseumide ja Eesti kultuuri vastu tervikuna; 7. vabatahtlike tegevuse järjepidevus ja süstemaatilisus; 8. erasektori huvi, toetuse ja tähelepanu kasv; 9. loomemajanduse ja ettevõtluse aktiivsem kaasamine;
|
Keskkonna ohud |
1. Kultuuriasutuste rivaalitsemine tähelepanu ja eelarveraha pärast; 2. museoloogiaalase hariduse põhi- ja täiendõppe võimaluste kesisus ning sellest tulenev kvalifikatsiooni langus muuseumitöös; 3. majanduslike võimaluste kitsenemine ja mäluasutuste alarahastatuse suurenemine; 4. massikultuuri pealetungi tugevnemine: nõrgeneb kollektiivne mälu, rahvuskultuuri kandepind ja tähendus;
6. ühiskonnasisese sidususe vähenemine. |
EESMÄRGID JA TEGEVUSED
Valdkond: säilitamine ja konserveerimine
Eesmärk 1: 2016. a. on tagatud ERMi kogudes talletatava kultuuripärandi konserveerimine, säilitamine ja eksponeerimine tänapäevastele nõuetele vastavates tingimustes.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
- Koos uue peahoone hoidlate kasutuselevõtuga on rekonstrueeritud Raadi mõisa kõrvalhoonetes asuvates hoidlates ventilatsioonisüsteemid, et oleks tagatud nende säilituskeskkonna tingimustele vastav suutlikkus ning erinevate töörežiimide kohandamise võimalus. Alternatiivina on kavandatud hoidlakeskkonna kontrollimine teisaldatavate seadmetega (õhukuivatid ja –niisutid). Välja on selgitatud võimalused Raadi hoidlate keskkonnatingimuste tsentraalse monitooringusüsteemi arendamiseks
- ERM uues peahoones avatavate näituste eksponaadid on väljapanekuteks ette valmistatud, välja on töötatud turvalise eksponeerimiskeskkonna nõuded.
- Konserveerimistöökodades on tagatud ohutu töökeskkond ning tänapäevase konserveerimistehnika ja ‑meetodite kasutamise võimalused.
Uue peahoone konserveerimisüksus on kasutusele võetud; Raadi mõisa kõrvalhoones asuva konserveerimistöökoja ventilatsioon ja valgustus on rekonstrueeritud vastavaks töö iseloomule ning renoveeritud kemikaalidega töötamise seadmed.
- Konserveerimistöökodade tehniline varustatus, konservaatorite arv ja professionaalne tase rahuldab ERMi vajadusi ning loob eeldused muuseumivaldkonna konserveerimisalase tegevuskeskuse arendamiseks.
Konservaatorite arv on suurenenud 2-3 spetsialisti võrra (naha- ja esemekonservaator, seoses kasvava sünteetilistest materjalidest museaalide säilitamise probleemiga plastikmaterjalide konservaator, keemik-konservaator).
- ERM on konserveerimisala üliõpilaste praktikabaas.
Olulisemad tegevused eesmärgi saavutamiseks:
- Hoidlates rakendatakse säilituskeskkonna tingimuste kontrollimisel energiasäästlikke meetodeid. Arvestades museaalide ja hoidlaruumide eripära kaasatakse võimalikult ulatuslikult passiivse kliimakontrolli meetmeid.
- Hoidlate ja näitusepaikade säilitustingimuste järjepidev kontroll ja monitooring ning plaanipärane hooldus. Energiasäästliku säilituskontseptsiooni rakendamine hoidlate keskkonnatingimuste kontrollimisel.
- Kollektsioonide seisundiuuringute läbiviimine. Näitustele jm otstarbeks deponeeritavate museaalide seisundi ja konserveerimisvajaduse hindamine. Eksponeerimistingimuste koostamine.
- ERMi näitusetegevuse, ürituste ja väljaannete tarbeks museaalide ettevalmistamine/ konserveerimine. Tulme korrastamine hoiustamiseks jooksva aasta jooksul.
- Konservaatorite üldkoolitused kahjustuste diagnoosimise vahendite ja meetodite kasutamise oskuste ning teadmiste laiendamiseks.
- Paberi/foto konserveerimise arendamine.
- Konserveerimise eriala üliõpilaste praktikate ja õppeülesannete juhendamine, konserveerimis- ja säilitamisalane nõustamine.
Uued algatused eesmärgi saavutamiseks:
- Väljapoole muuseumi deponeeritavate museaalide seisundikirjelduste koostamine, vajadusel seisundi muutuste lisamine/kirjeldamine infosüsteemis MuIS.
- Tulme hoiustamiseks ettevalmistamisel infosüsteemis MuIS materjali, tehnika ja seisundi andmete väljade täitmine.
- Konserveerimisdokumentatsiooni ühildamine infosüsteemi MuIS vormidega. Konserveerimismooduli käivitumisel üleminek konserveerimistööde dokumenteerimisele infosüsteemis MuIS. Konserveerimisalaste nõuannete andmine ERMi kodulehe kaudu meiliaadressil konservaator@erm.ee toimub järjepidevalt ja tulemuslikult.
Valdkond: kogud
Eesmärk 2: aastaks 2016 on oluline osa muuseumi kogudest digiteeritud ja tagatud on nende kättesaadavus. Toimub järjepidev kogude täiendamine lähtuvalt ERMi kogumisstrateegiast.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
- 2016. aasta lõpuks on 50% enne 2008. aastat ERMi kogudesse arvatud museaalidest infosüsteemis MuIS kirjeldatud; Heimtali Muuseumi, Postimuuseumi ja Tartumaa Muuseumi kogud on infosüsteemi sisestatud minimaalsete andmetega (number + nimetus).
- Kogude kasutajad ja uurijad saavad mugavalt tutvuda ERMi kogudega nii Veebiväravas, ESTERis kui ka uurimis- ja lugemissaalis.
- Elavnenud on muuseumikogude baasil tehtav loome-, uurimus- ja näitusetegevus. Kasvanud on muuseumikogude kasutamine ettevõtluses ja loomemajanduses.
- Digiteeritud museaalide kirjed on varustatud kujutistega.
- ERM-i raamatukogu on etnoloogia ja museoloogia valdkonnas erialateabe keskus. Muuseumikogu on eesmärgipäraselt täiendatud lähtuvalt muuseumi uurimisteemadest, teadus-ja näitusetegevusest.
Olulisemad tegevused eesmärgi saavutamiseks:
- Toimub eseme- ja fotokogu järjepidev ja süstemaatiline digiteerimine.
- Kogumispoliitika kaasajastamine lähtuvalt muutunud vajadustest ja nüüdisajal tekkivast digitaalsest kultuuripärandist, koostöö teiste muuseumide ja mäluasutustega. Kogude täiendamise vajadus on teaduslikult põhjendatud ja seotud esmajoones muuseumi püsiekspositsiooni koostamisega.
- Digiteeritavate museaalide valik ja laenutus digiteerimiseks lähtuvalt seisundist, kasutatavusest ja uurijate vajadustest ning kujutiste lisamine MuISi.
- Kasutuskogu haldamine, näitustel ja üritustel hands on võimaluste soodustamine.
- Raamatukogu komplekteerimistasandite väljatöötamine, e-raamatute komplekteerimine, juurdepääsu loomine erialastele veebiressurssidele. Raamatukogu tutvustamine ja populariseerimine näituste abil.
- Senise Tartumaa Muuseumi kogude läbitöötamine ja ühildamine ERMi kogude süsteemiga.
Uued algatused eesmärgi saavutamiseks:
- ERMi postkaardikogu liitmine ERMi kogude süsteemi.
- ERMi ajalugu käsitleva lõigendikogu bibliografeerimine Eesti artiklite andmebaasis ISE.
- Vastuvõtutalituse loomine uute kogude registreerimiseks ja teaduslikuks kirjeldamiseks.
- Veebipõhise koopiate tellimise süsteemi arendamine.
- Süsteemse kolimiskava väljatöötamine kogude kolimiseks uude majja.
- Kogude uude majja ümberpaigutamiskava väljatöötamine ja ettevalmistused pakkimiseks ja kolimiseks 2016. aastal.
- Uue maja uurimis- ja lugemissaali teenindusskeemi väljatöötamine. Raamatukogus seoses avatud koguks muutumisega raamatu sisust lähtuva süsteemi kasutuselevõtmine (nt UDK).
- Filmiarhiivide näitamiseks veebipõhise lahenduse loomine.
Valdkond: teadustegevus
Eesmärk 3: aastal 2016 avatakse Eesti kultuuride püsinäitus ja soome-ugri kultuuride püsinäitus. Muuseumi teadustöö on assotsieerunud Eesti ja rahvusvahelise teadustööga.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
- Uued püsinäitused on avatud. Valminud on ekspositsioonid, näitustega seotud põhitrükised ja kuraatorite materjalid ekspositsioone toetavasse digitaalsesse internetipõhisesse keskkonda.
- Teaduspersonali teaduslik tase on piisav kultuuri- ja ühiskonnaalaseks teadustööks. Doktorikraadiga teadustöötajate arv suureneb kaheksani aastaks 2016.
- ERMi teadustöö eesmärk on Eestile oluliste ning Eesti Rahva Muuseumi põhikirjalistele eesmärkidele vastavate kultuuriuuringute alus- ja rakendusuuringute tegemine rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel.
- Välja on arendatud kolm keskset uurimisvaldkonda (eesti ja soome-ugri kultuuride ning museoloogia suundades). Teaduspersonali arv on suurenenud (2016. a. minimaalselt 16 teadurit ning teadur-kuraatorit) ning vastab tööülesannete mahule Eesti ja soome-ugri suunal.
- Tõusnud on teadustöö tase nii publikatsioonide hulga kui ka kvaliteedi arvestuses.
- ERMile olulistes etnoloogia, etnograafia ja museoloogia valdkondades ning vajalike baasteadmiste osas on tagatud piisav kompetents.
- Aastaks 2016 töötab teadus- ja arendusosakonnaks kasvanud teadusosakonnas iseseisva allüksuste hariduskeskus (rahvakultuuri teabekeskus ja muuseumiõpe).
- Säilib teadustöö väljundite mitmekesisus: trükimeedia, näitused, filmid ja AV-teavikud, e-keskkond, üritused. Sealhulgas ilmub erialase teadustöö publitseerimisele keskenduv Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat; ingliskeelne eelretsenseeritav teadusajakiri, mille üks asutajaid, väljaandjaid ja autoreid on ERM, ilmub kaks kord aastas; kord aastas toimub aastakonverents ning korraldatakse rahvusvahelisi konverentse ja seminare. ERMi teadurid osalevad ettekannetega rahvusvahelistel teadusüritustel.
Olulisemad tegevused eesmärgi saavutamiseks:
- ERMi uude hoonesse kavandatavate püsinäituste ettevalmistustöö toimub tõrgeteta ja plaanipäraselt. ERMi teadurid ja kuraatorid juhivad näituste alateemade valmimist ning osalevad nende ettevalmistustöös (uuringud, kogumistöö, produktsioon koostöös kujundusmeeskonnaga, näitustega seotud publikatsioonid). Näituste produtseerimisse on kaasatud alateemade asjatundjad ka väljastpoolt muuseumi.
- Toimub pidev uude hoonesse kavandatavate püsinäituste ettevalmistuse analüüs ning näituste tegemiseks vajalike pädevuste arendamine (enesetäiendus, siseseminarid, koolitused).
- ERM osaleb teadusteemade täitmises, algatades sealhulgas ise uusi oma ja rahvusvahelisi teadusprojekte kolmes peamises uurimissuunas: eesti ja soome-ugri kultuuride ning museoloogia valdkonnas.
- ERMi teadurid tegutsevad vajadusel valdkondlike ekspertidena, koostajate või täitjatena komisjonide, nõukogude ja töörühmade töös.
- ERMi teadurid tegelevad enesetäiendusega esmajoones kõrghariduse suunal (doktoriõpe), aga ka enesetäiendusega museoloogia vallas.
- ERMi teadustöötajad juhendavad ja retsenseerivad teadustöid ning erialaüliõpilaste muuseumipraktikat.
- Toimub teaduspõhine kogude täiendamine ning uute püsinäituste ettevalmistusega seotud kogumistöö.
- ERMis läbiviidava uurimistöö tulemusi vahendatakse ka muuseumi haridusprogrammide kaudu ning need programmid on seostatud riiklike õppekavadega.
Uued algatused eesmärgi saavutamiseks:
- Uute teadusprojektide algatamine museoloogia, eesti kultuuriloo ning soome-ugri uurimisvaldkondades.
- Kasvatatakse plaanipäraselt kogumistöö keskse instrumendi – välitööde – mahtu ja kvaliteeti.
- Kasutatakse senisest mitmekülgsemaid uurimis- ja kogumismeetodeid, sh AV dokumenteerimine.
- Arendatakse välja teadusosakonna, näituste ja muuseumiõppe osakonna ning omakultuuride osakonna kompetentsidel põhinev hariduskeskus.
- ERMi teadusosakond arendatakse aastaks 2016 välja teadus- ja arendusosakonnaks.
- ERMi toimetus kujundatakse teemakeskseks (museoloogia, etnoloogia, eesti ja soome-ugri kultuurilugu) kirjastuseks.
Valdkond: vahendamine
Eesmärk 4: Muuseum kõnetab oma mitmekesiste tegevuste kaudu kogu ühiskonda, pöörates pidevat tähelepanu sihtrühmakesksele lähenemisele ning vajadusele vahendada eesti kultuuri välisturistidele. Hariduskeskuse loomisel on eesmärk suurema kaalu saavutamine hariduselus.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
- ERMi külastatavus kasvab iga aastaga. Tagasiside külastajatelt on järjepidev ja seda saadakse iga näituse ja suurema ettevõtmise järel. Tagasiside analüüsi põhjal on tehtud tööks vajalikud järeldused.
- ERMi tuntus on tõusnud. Aastas on korraldatud vähemalt üks külastajauuring, muuseumi kuvandi mõjukust jälgitakse ka üldisemalt.
- ERMi meediakajastus on mitmekesine ja uudisvoog pidev, operatiivse info kõrval ilmub meedias ka põhjalikke käsitlusi ERMi sisu ja tegevuse kohta.
- Eesti Rahva Muuseum on integreerinud kultuuriosaluse koolieelsete lasteasutuste, põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadega.
- Avalikkusele suunatud üritused ja neid koondav programm on kõnekas ja mõistetav laiale külastajaskonnale.
- Postimuuseumi kogude vahendamine on ühitatud ERMi üldisesse näituste-, ürituste- ja hariduskavasse.
- Heimtali Koduloomuuseum vahendab rahvakultuurialast teadmist ja oskust ning on liitunud ERMi üldistesse arengutesse säilitades oma inim- ja maalähedase põhiolemuse.
- Muuseumi ümber koondunud mõttekaaslaste kogukond on kasvanud, noorenenud, mitmekesistunud.
Olulisemad tegevused eesmärgi saavutamiseks:
- Kujundatakse välja ERMi eripärast lähtuv näituste (püsi-, vahetuv-, ränd-, virtuaalnäitused) poliitika, kalendriaasta näituste plaan kinnitatakse hiljemalt eelneva kalendriaasta alguses, uue hoone näituste süsteem planeeritakse aastani 2018.
- Hariduspoliitika koostatakse koostöös haridusasutustega, kusjuures arvestatakse erinevaid vanuse- ja raskusastmeid. Täiskasvanuhariduseks ja elukestvaks õppeks koostatakse eraldi programmid.
- Laiendatakse sihtrühmapõhist tegevust.
- Programmi, näituste, hariduskeskuse tegevuse täpsem määratlemine, vajalike ametikohtade kaardistamine ja ülesannete sõnastamine.
- Rändnäituste (soome-ugri, eesti kultuuri tutvustav näitus) loomine, selle liikumisteede ja eesmärkide sõnastamine.
- Uute koostööpartnerite (nt suurettevõtted, loomemajanduskeskused jt) aktiivne otsimine ja uute vahendusvõrgustike rakendamine.
- Sponsorsuhtluse kasvatamine erinevatele tasanditele (pikaajalised, ad hocvõimalused jne) ja sellesisulise strateegia loomine.
- Aktiivne suhtlus Eestis resideerivate suursaadikutega.
- Pikaajaliste koostöösuhete loomine kõigi Eesti meediaorganisatsioonidega ning Eestis töötavate väliskorrespondentidega eesmärgiga saavutada selle kaudu püsiv avalik tähelepanu ERMi tegevusele.
- Toodete ja teenuste nimistute väljakujundamine ning vastavusse viimine sihtgruppidega.
- Muuseumi müügi- ja klienditalitus töötab ERMi ühiste eesmärkide nimel, pidades seejuures esmatähtsaks personaalset lähenemist ja sõbralikkust.
- Vabatahtlike teadlik kaasamine erinevates muuseumitöö valdkondades.
Uued algatused eesmärgi saavutamiseks:
- Hariduskeskuse tööjaotuse täpsem määratlemine.
- Haridustegevus mitmekesistub (näiteks teadusteatri loomine jms.).
- Muuseumipäeva kujundamine koostöös ettevõtete ja riigiasutustega (kooli ja õppeasutustega).
- Pikaajaliste sponsorlussuhete loomine.
- Piiriüleste koostöövõrgustike loomine muuseumide ümber koondunud vabatahtlike ühendustega.
Valdkond: kultuuriosalus, omakultuurid, kogukonnad
Eesmärk 5: 2016. aastaks on ERM aktiivne ja tunnustatud kultuuriosaluse keskus, mis soodustab kogukondade ja omakultuuride vahelist dialoogi, võrgustike teket ja toimimist.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
- Koos Eesti muuseumide ja teiste partneritega on algatatud ja läbi viidud ühised uurimis-, kogumistöö- ja muud projektid ühiskonnas olulistel teemadel.
- Muuseumide jaoks oluliste valdkondlike teemade tutvustamiseks on koos Muuseumiühinguga korraldatud kõigile muuseumitöötajatele mõeldud koolitused ja seminarid. ERM on museoloogilise diskussiooni algataja, aktiveerija. Jätkub konverentsisari Muskul{A}tuur, kus igal aastal on arutlusel tänase museoloogia olulisimad teemad.
- ERM on maakondades asuvatele muuseumidele arengutegevuse koordinaator ja koostööpartner, maakonnamuuseumide võrgustiku liige ja omavahelise koostöö initsiaator.
- ERMis säilitatav kultuuripärand leiab kogukondades laialdasemat ja mitmekesisemat kasutamist.
- ERM on Eestis elavatele vähemusrahvustele oma kultuuri ja elulaadi tutvustavaks kohtumispaigaks. Selleks algatab muuseum koos Rahvusvähemuste Ümarlauaga erinevaid koostööl põhinevaid tegevusi.
- ERMi kultuuriosalust toetavad tegevused jõuavad võimalikult erinevate kogukondadeni ning läbi koostöö on vahendatud teadmised ja oskused, mis aitavad väärtustada erineva kultuuritaustaga inimeste eluviise ja tõekspidamisi. Kultuuriosaluse toimimiseks on rakendatud mitmekesised osalustehnoloogiaid.
Olulisemad tegevused eesmärgi saavutamiseks:
- ERMi Sõprade Selts jätkab ERMi tegevuse tutvustamist ja propageerimist (aastaraamat Lee, teabepäevad maakondades, üritused Raadil, maakondlikud, üleriigilised ja piiriülesed koostöövõrgustikud jms.).
- Sõprade Selts motiveerib oma liikmeid neile korraldatud ühisürituste kaudu osalema vabatahtlikuna muuseumi igapäevatöös.
- ERM on initsiaatoriks muuseumiüleses kogumisalases koostöövõrgustikus ning koos teiste muuseumide ja koostööpartneritega viib läbi muuseumide kogumispoliitikast lähtuvaid projekte.
- Eesti vähemusrahvuste tutvustamiseks korraldatakse koostöös partneritega ühiseid kultuuripärandi temaatikale keskenduvaid arutelusid, koostatakse temaatilisi rändnäitusi jm ettevõtmisi.
- Tulemuslikuks koostööks koolidega kasutatakse muuseumi haridusprogrammide loomisel uuest riiklikust õppekavast tulenevaid võimalusi, pöörates erilist tähelepanu kodukoha kultuuriloo tutvustamisele ja Eesti kultuuripärandi avamisele ning samuti omakultuuride dialoogi tekitamisele, sotsiaalsete oskuste arendamisele ja erinevate õppeainete lõimimisele. ERM püüab lähendada aineõpetajaid ja ainesektsioone muuseumipedagoogidega, eesmärgiks kogu Eestit hõlmav hästi toimiv õpetajate ja muuseumipedagoogide võrgustik.
- ERM korraldab koostöös kultuurivaldkonna partneritega (nt Muinsuskaitseamet, Ajalooarhiiv, KOV, vabatahtlikud) kultuuripäranditeemalisi laste suviseid linnalaagreid.
- Muuseumide omavahelise koostöö parandamiseks ja ühiste arutelude algatamiseks kutsub ERM vähemalt kaks korda aastas kokku peavarahoidjad, pedagoogid, kuraatorid ja direktorid. Kord aastas toimub Muuseumide suvekool.
- ERM teeb aktiivset koostööd kõigi muuseumide ning erinevate sihtasutustega muuseumide turustamiseks ning muuseumides veedetud kvaliteetaja propageerimiseks. (Näiteks igal suvel korraldatav muuseumide suvemäng).
- ERM algatab ja viib koostöös partneritega läbi valdkondlikke arendusprojekte, mis lähtuvad aktuaalsetest teemadest kaasaja museoloogias.
Uued algatused eesmärgi saavutamiseks:
- Osalusvõimaluste loomine ERMi külastajatele. Seejuures tagatakse tasakaal muuseumi, osalejate ja külastajate huvide vahel.
- Näituselabori käigus hoidmine ERMi praeguses näitusehoones ühes erinevate sihtgruppide kaasamisega.
- Osalussaali arendamine ERMi uue hoone püsinäitusel, erinevate näitustelahenduste ja ‑tehnoloogiate katsetused, tuginedes mitmekesistele osalusvõimalustele.
- Regulaarselt toimiva museoloogiaalase nõuandekeskusena toimimine.
- Vähemusrahvaste kultuuripärandi säilitamis- ja kogumistegevuste nõustamine.
Valdkond: organisatsioon
Eesmärk 6: 2016. aastal töötab ERM Raadil uus hoones, on pidevalt arenev professionaalne organisatsioon, mille filiaalina töötab Heimtali Koduloomuuseum.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
- Aastaks 2016 on loodud ERMi olemust ja ühiskondlikke eesmärke mõistev ja toetav, kompetentne ja usaldusväärne juhtimissüsteem, struktuur ja töökorraldus.
- Töötajate motiveerituse tõstmine ja pädeva personali järelkasvu kindlustamine on oluline strateegiline suund.
- Kollektiiv tunnustab asutuseüleseid eesmärke, mõistab oma töökohustusi, õigusi ja vastutust, on sotsiaalselt ja erialaliselt kompetentne ning usaldusväärne.
- ERMi eesmärgid on avalikkusele selged ja ühiskonna valmisolek 2016. aastal uut keskkonda kasutama hakata kõrge.
- ERMi struktuur on korrastatud lähtudes uue hoone vajadustest ja võimalustest.
- Juurutatud on digitaalne dokumendihaldus ning see on kujundatud sobivaks ERMI vajaduste ja eripäraga.
- ERMi raamatupidamine on lülitunud kiiresti ja probleemitult tsentraalsesse raamatupidamissüsteemi. Lähtuvalt ERMi vajadustest kaalutakse finantstalituse loomist.
- IT talituse poolt on loodud kooskõlas riikliku kogumis- ja arhiveerimispoliitikaga võimalused digitaalseks kultuuripärandi talletamiseks.
- ERMi IT-alastes arengutes on lähtutud uue hoonega seotud vajadustest (elektrooniline piletisüsteem, andmebaaside kasutamine ka näitustel, multimeedia mitmekesisus jne).
- Haldusosakonna efektiivse ja ökonoomse tegevusega on tagatud asutuse töö mitmetes erinevates hoonetes (Heimtali, Raadi, Veski, Kuperjanovi, Rüütli) kuni uue hoone valmimiseni aastal 2016.
- Kõik osakonnad aitavad ellu viia asutuse kolimisplaani aastaks 2016.
- Raadi mõisakompleksi arendamine on jätkunud vastavalt olemasolevatele projektidele (K. Lootuse pargi rekonstrueerimine, „Pärimuste Park“ jt) ning koostöös ERMi Sõprade Seltsi ning teiste koostööpartneritega.
- ERMi nõukoda on hästitöötav nõuandev organ, mis koguneb vähemalt kaks korda aastas.
- Sisekommunikatsioon on efektiivne ja operatiivne, tagatud on töötajate pidev ja õigeaegne informeeritus. Sisekommunikatsioon on kahepoolne, st loodud on kindel tagasiside võimalus.
Olulisemad tegevused eesmärgi saavutamiseks:
- 2015. aastaks on lõpetatud üleminek paberivabale asjaajamisele ja kogu dokumendiringlus toimub elektroonilises dokumendihaldussüsteemis. Dokumendihaldussüsteem vastab asutuse vajadustele ning on ühildatav teiste tugistruktuuride ja dokumendihaldussüsteemidega. Kollektiiv suudab süsteemi kasutada.
- 2014. aasta lõpuks on üleminek tsentraliseeritud raamatupidamis- ja personaliarvestusele toimunud oluliste tõrgeteta ja tähtaegselt.
- 2014. aastal uuendatakse kõik tööalaselt olulised juhendid ja eeskirjad ning tutvustatakse neid töötajatele.
- Asutusesisesed tuleohutus‑ ja kriisiõppusi viiakse läbi regulaarselt.
- Majandusosakond tagab lähtuvalt rahalistest võimalustest tõrgeteta töö muuseumi praegustes hoonetes.
- Aastal 2016 tegutseb haldusosakonna koosseisus majandusallüksus, mis vastab uue hoone vajadustele ja võimalustele.
- Parendatakse järjepidevalt ja vastavalt võimalustele personali töötasusid ja motiveeritust, arvestades ametikohal nõutavat haridust ja teaduskraadi ning tegelikku töökogemust.
- Töötatakse välja töötajate motivatsioonisüsteem, määratledes töö iseloomule ja eripärale vastavad edukuse kriteeriumid.
- ERM on esindatud rahvusvahelistes ja Eestisisestes erialaorganisatsioonides: ERMi nõukoda kaasatakse senisest enam muuseumi sisulisse ja organisatsioonilisse arengusse.
- Uude hoonesse kolimise eel toimub personali spetsiaalne väljaõpe.
- Töötatakse välja ja rakendatakse uue tegevuskeskkonna kommunikatsiooni- ja turundusstrateegia.
- Jätkatakse pidevat sisekommunikatsiooni kanalite arendamist (intranet, koosolekud, ühisüritused jms).
- Viiakse regulaarselt läbi kommunikatsioonikliima ning infoliikumise rahulolu-uuringuid, jätkatakse töötajate kommunikatsioonialast nõustamist.
- Juurutatakse põhimõte, et informatsiooni vahendamise eest vastutab see isik või osakond, kus informatsioon tekib, st järgitakse horisontaalset juhtimistasandit.
Eesmärgini viivad uued algatused:
- Digitaalse dokumendihaldussüsteemi rakendamine.
- Uue struktuuri kehtestamine ja rakendamine.
- Muuseumi kui terviku sujuv kolimine Raadile.
- Raadi mõisakeskuse eesmärgipärane arendamine; lasteväljaku ehitamine, teatrietendusteks ja muusikalavastusteks võimaluste andmine; Raadi teavitus- ja reklaamivõimaluste kasvatamine (uued paigaldatavad reklaamitulbad).
- Uue kodulehe süstemaatiline kasutamine, operatiivse info juhtimine, sotsiaalmeedia senisest aktiivsem ja korrapärasem haldamine.
- E-poe rakendamine, trükiste senisest teadlikum, sihtgrupipõhisem ja efektiivsem müük.
- Roteerumissüsteemi rakendamine koristusteenindajate efektiivsemaks kasutamiseks.
- Näitusemaja fuajee edasine arendus kaasamistegevusi toetava keskkonnana.
- Raamatupidamise ümberkorraldamine vastavalt tsentraalse raamatupidamise nõuetele.
- Tuleohutus- ja päästeõppuste läbiviimine, kõikide ohutusjuhendite ja sisekorra eeskirjade kaasajastamine.