Eesti Vabadussõda,
november 1918 – veebruar 1920.
Väliposti teenistus kutsuti ellu Eesti sõjaväe ülemjuhataja käsuga 11. jaanuaril 1919.
Postisaadetised suunal kodu–rinne maksustati tavalises korras, samas kui vastassuunalised, rinne–kodu olid maksuvabad. Väliposti teenindasid kõik postiasutused ning ka Tallinna peapostkontoris avatud välipostkontor. Hiljem avati välipostkontorid veel Narvas ja Valgas. Sõjaväes korraldasid posti vastuvõtmist-väljastamist kindlad ülema nimetatud inimesed.
Eesti väekoondistel ja üksustel polnud numbreid. Kirjadele märgiti väeosa nimetus, kusjuures asukoha märkimine oli keelatud. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.
* * * * *
Näituse viimane osa on ülevaade Sõjaväe Varustusvalitsuse üksustes kasutusel olnud välipostitemplitest.
Rahvaväe varustamiseks relvade ja laskemoonaga loodi 21. novembril 1918 Suurtükiväe Valitsusele alluv suurtükiväeladu. Hiljem viidi see ladu Varustusvalitsuse ülema alluvusse sõjariistade lao nimetuse all, millest eraldati sõjariistade osakond. Suurtükiväelao peamiseks ülesandeks oli esialgu üle maa laialipillatud, sakslastest maja jäänud relva- ja laskemoonaladude ning tagavarade kogumine, nende kordaseadmine, arvele kandmine ja väljajagamine. Ladude ja tagavarade ülevõtmine Tallinnas algas novembri lõpus 1918. Varustust täiendati ka tellimustega välismaalt. Esimene saadetis Soome relvi jõudis Tallinna 29. novembril 1918.
Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga lisaks relvadele ja laskemoonale käis diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas. Pealinnas ja selle ümbruses asuvaid väeosi varustas Varustusvalitsus. Väekoondiste juurde loodud liikuvad laskemoonapargid jagasid väeosadele relvi ja laskemoona. Juulist 1919 läksid liikuvad pargid üle suurtükiväepolkude ülemate alluvusse.
* * * * *
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Kikkas, Toivo. Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo osakond, bakalaureusetöö, 2018.
Lõhmuste, Eero. Ajalugu: Välipost Eesti Vabadussõjas. Pärnu Postimees, 28.07.2004.
Ugala. Võru-Valga-Petserimaa häälekandja, 19.12.1931.
Rajalane. Nr 88, lk 3 02.10.1919 ja nr 90, lk 4 07.10.1919.
Maaliit. Eesti Maarahva Liidu häälekandja nr 40, 19 veebruar 1919.
november 1918 – veebruar 1920.
Väliposti teenistus kutsuti ellu Eesti sõjaväe ülemjuhataja käsuga 11. jaanuaril 1919.
Postisaadetised suunal kodu–rinne maksustati tavalises korras, samas kui vastassuunalised, rinne–kodu olid maksuvabad. Väliposti teenindasid kõik postiasutused ning ka Tallinna peapostkontoris avatud välipostkontor. Hiljem avati välipostkontorid veel Narvas ja Valgas. Sõjaväes korraldasid posti vastuvõtmist-väljastamist kindlad ülema nimetatud inimesed.
Eesti väekoondistel ja üksustel polnud numbreid. Kirjadele märgiti väeosa nimetus, kusjuures asukoha märkimine oli keelatud. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.
* * * * *
Näituse viimane osa on ülevaade Sõjaväe Varustusvalitsuse üksustes kasutusel olnud välipostitemplitest.
Rahvaväe varustamiseks relvade ja laskemoonaga loodi 21. novembril 1918 Suurtükiväe Valitsusele alluv suurtükiväeladu. Hiljem viidi see ladu Varustusvalitsuse ülema alluvusse sõjariistade lao nimetuse all, millest eraldati sõjariistade osakond. Suurtükiväelao peamiseks ülesandeks oli esialgu üle maa laialipillatud, sakslastest maja jäänud relva- ja laskemoonaladude ning tagavarade kogumine, nende kordaseadmine, arvele kandmine ja väljajagamine. Ladude ja tagavarade ülevõtmine Tallinnas algas novembri lõpus 1918. Varustust täiendati ka tellimustega välismaalt. Esimene saadetis Soome relvi jõudis Tallinna 29. novembril 1918.
Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga lisaks relvadele ja laskemoonale käis diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas. Pealinnas ja selle ümbruses asuvaid väeosi varustas Varustusvalitsus. Väekoondiste juurde loodud liikuvad laskemoonapargid jagasid väeosadele relvi ja laskemoona. Juulist 1919 läksid liikuvad pargid üle suurtükiväepolkude ülemate alluvusse.
* * * * *
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiate templijäljendi teksti (kursiivis), ajaloolist taustainfot ja selgitusi piltide kohta.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kirjandus
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937, 1939.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Eesti Wabaduse Sõda XI. 1918 – II. 1920. Terwishoidline osa. Tallinn: Sõjaväe Tervishoiu Valitsus, 1921.
Kikkas, Toivo. Jalaväe relvastusega varustamine Eesti Vabadussõjas 1918–1920. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi Eesti ajaloo osakond, bakalaureusetöö, 2018.
Lõhmuste, Eero. Ajalugu: Välipost Eesti Vabadussõjas. Pärnu Postimees, 28.07.2004.
Ugala. Võru-Valga-Petserimaa häälekandja, 19.12.1931.
Rajalane. Nr 88, lk 3 02.10.1919 ja nr 90, lk 4 07.10.1919.
Maaliit. Eesti Maarahva Liidu häälekandja nr 40, 19 veebruar 1919.
Omariikluse rajamine sai võimalikuks pärast Saksamaa alistumist Esimese maailmasõja võitjariikidele 11.11.1918. Eesti rahandus põhines Saksa okupatsioonivõimude seadusel ja käibel oli Saksa mark, aga 30.11.1918 võeti Ajutise Valitsuse istungil vastu otsus kehtestada Eesti mark. Eesti Panga asutamiseni väljastas Riigikassa valitsuse otsusel raha kõigepealt markvääringus riigikassatähtedena. Eesti mark võrdsustati Saksa idamargaga.
Pildil Eesti Panga hoone.
Foto: Parikas
ERM
Pildil Eesti Panga hoone.
Foto: Parikas
ERM
Tempel: Inseneri Bataljoni Side Komando
23.12.1918– 1.01.1919 kuulus sidekomando polkovnik Jaan Soots juhitud Operatiivstaabi koosseisu.
Novembris 1918 puudus sidevarustus, telefoniaparaadid ja välikaabel. Telefoniaparaate püüti rekvireerida niipalju kui võimalik, samuti osteti neid Tartu Telefonivabrikust.
ERM
23.12.1918– 1.01.1919 kuulus sidekomando polkovnik Jaan Soots juhitud Operatiivstaabi koosseisu.
Novembris 1918 puudus sidevarustus, telefoniaparaadid ja välikaabel. Telefoniaparaate püüti rekvireerida niipalju kui võimalik, samuti osteti neid Tartu Telefonivabrikust.
ERM