Ajalugu

Eesti Rahva Muuseumi raamatukogu loodi 1923. aastal rahvateadusliku osakonna käsikoguna Raadil. Raamatuvahetust teiste teadusasutustega alustati 1925. aastal, kui hakati välja andma ERMi aastaraamatut.

Raamatukogu komplekteerib kirjandust esmajoones eestlaste ja teiste soomeugrilaste etnoloogiast, rahvakommetest, usundist, rahvakunstist ja kultuuriloost, valikuliselt on kirjandust ka teiste maailma rahvaste kohta.

Eraldi kollektsioonidena säilitatakse Gustav Ränga raamatukogu, TÜ etnograafia eriala üliõpilaste seminari-, kursuse- ja diplomitöid (kuni 1995. aastani) ja TÜ etnograafia õppetooli raamatukogu.

• Tuntud eesti etnoloogi Gustav Ränga (1902–1998) soov oli, et tema raamatukogu (üle 1000 erialase trükise) jääks ERMi valdusse, kuhu see saabuski 1999. aastal. Siin on mitmekülgne kogum soome-ugri ja Skandinaavia rahvaste etnoloogia ja rahvakultuuri alast kirjandust, sisaldades ka Gustav Ränga eksiilis ilmunud artikleid ja monograafiaid.

• Etnograafia üliõpilaste seminari-, kursuse- ja diplomitööd (371 käsikirja). Nende tööde temaatika haarab peamiselt eestlaste esemelist ja vaimset kultuuri, paljud neist on oluliseks allikaks tänapäevani. Number ühe all on registreeritud Helene Mugasto seminaritöö “Kandled” 1924. aastast. Teistest hiljem tuntuks saanud kultuuritegelastest võiks nimetada näiteks Ferdinand Leinbocki (Linnus), Harri Moorat, Gustav Ränka, Ilmar Talvet, Herbert Tamperet, Helmi Üprust.

• Etnograafia õppetooli raamatukogu (ligi 300 trükist) sisaldab peamiselt 19. sajandi lõpus ja läinud sajandi alguses välja antud käsitlusi maailma rahvastest ja kultuuridest.

2016. aasta 31. detsembri seisuga oli raamatukogus 36 450 teavikut.