2024. aastal möödub 30 aastat sellest, mil Eesti Vabaõhumuuseum tegi julge sammu ja lõi esimese muuseumiõpetaja ametikoha Eestis. Nüüdseks on kõikides muuseumides tehtud palju tööd külastajate harimise nimel. Oleme saanud suurt eeskuju teiste riikide kogemustest, muu hulgas on meil olnud võimalus kasutada Saksa muuseumide väga häid metoodilisi materjale. Üle-eestilisi muuseumihariduse keskusi ei ole Eestis tekkinud, kuid muuseumid on edukalt ise oma haridustegevust edendanud. Kuidas aga minna edasi?
 

Üks võimalus on tutvuda Saksa muuseumihariduse arendajate koostatud käsiraamatuga, millega soovitakse edasi viia muuseumide hariduslikku tööd. Käsiraamatu autorid on seadnud muuseumidele väga selged haridus- ja teavitustegevuse eesmärgid, millest üks peamisi on olla avatud ja võtta ühiskonnas suurem vastutus. Selleks innustatakse muuseume leidma veel kasutamata ressursse, et oma potentsiaali paremini rakendada. Muuseumi haridus- ja teavitustegevuses on väga oluline suhtlemine külastajatega, kuid suurt tähelepanu tuleb pöörata ka mittekülastajale ehk tulevasele külastajale, kes tuleb üles leida, muuseumi tuua ja kellele on vaja pakkuda meelepärast ja köitvat tegevust.
 

Käsiraamatus on esitatud haridus- ja teavitustegevuse viis peamist edutegurit:

Käsiraamatu materjal on väga hästi struktureeritud ja metoodiliselt läbi mõeldud. Iga edutegurit käsitletakse eraldi peatükis, mille lõpus on praktilisele tegevusele kaasa aitavad põhiküsimused. Teksti illustreerivad fotod kajastavad meie muuseumides juba tehtud haridustööd.

Muuseumihariduse käsiraamat on kättesaadav ja allalaaditav siin.
 

Käsiraamatu on koostanud Saksa Muuseumihariduse Keskliit ja Saksamaa Muuseumide Liit, käsiraamatu tõlkimisele ning Eesti oludesse kohandamist vedasid eest Eesti Muuseumiühingu juhatuse liikmed Kristi Paatsi ja Paavo Kroon ning Eesti Rahva Muuseumi metoodik Virve Tuubel. 

Allikas: Eesti Muuseumiühing