Konkursile "Oma näitus 2024" esitatud tööd
Eesti Rahva Muuseumil on tavaks osalussaalis eksponeerida näituseid, mille autoriks on inimesed, organisatsioonid või kodanikuühendused, kes igapäevaselt muuseumitöö või näituste kureerimisega ei tegele.2023. aastal laekus konkursile 6 ideed. Võiduidee, millest 2024. aasta jooksul vormub ka näitus, selgub rahva häält kuulates. Kõigil on võimalik anda hääl oma lemmikideele kuni 1. oktoobri õhtuni siin. Pane tähele, et küsime ka hääletaja e-aadressi; ühelt e-aadressilt üks hääl. Peale hääletust e-aadressid ERMi süsteemist kustutatakse. Võitja kuulutame välja 2023. aasta oktoobrikuu alguses.
HÄÄLETAMINE ON LÕPPENUD!
Näituse idee nr 1. „Avasilmi magades. Varjud helisevad”
Näituse idee nr 2. „Unejuhend / Sleep Guide“
Näituse idee nr 3. „Kummalised kohtumised / Strange Encounters“
Näituse idee nr 4. „Sallimajakad öös“
Näituse idee nr 5. „TähevÖÖ ÖÖ“
Näituse idee nr 6. „The Glitch“
Idee nr 1 „Avasilmi magades. Varjud helisevad”
Näitus viib öise valguse ja selle puudumise, varjude, sähvatuste, ööhäälte ja helide, unenägude, viirastuste ja painajate maailma. Näitusekülastaja saab osaleda varjuteatris, näha värvilisi unenägusid, tunda end kuutõbisena, kehastuda öökuningannaks, teha ise öömuusikat, mängida valgusega ning oodata päikesetõusu. Lamamistoolis pikutades võib ta öistest varjudest ümbritsetuna avasilmi nautida laeekraanilt ööteemalist muusikalist unenägu.Saali keskel on mugavad lamamistoolid, milles pikutades võib laeekraanilt näha eksklusiivseid lõike vaid kahel korral etendunud muusikateatriteosest koos originaalheliga. Näitusekülastaja saab ise otsustada, millisesse öö faasi ta kauemaks jääb ning millisest kiiremini läbi läheb, et võib-olla tagasi tulla. Meile, tegijatele, pakub seesugune kunstiteose transformatsioon ühest žanrist teise, ajamõõtmelisest ruumimõõtmelisse lõbu ja huvi ning kogejale loodetavasti äratundmist ja uusi esteetilisi avastusi. Kuna helikujunduses kõlab nii räägituna kui laulduna Artur Alliksaare sürrealistlik luule, on näitus ühtlasi austusavaldus Tartu poeedile tema 100. sünniaastapäeva puhul, seostudes samal ajal ka ERMis näha oleva sürrealisminäitusega.
Idee nr 2 „Unejuhend / Sleep Guide“
Näitus „Unejuhend” on pühendatud une aspektile ja selle tähendusele kunstis, kultuuris ja inimelus. Näitusel soovib autor esitada spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud õlimaale, graafikat ja videokunsti, mis on kunstniku teadusliku ja kunstilise unealase uurimistöö tulemus. Näitusel esitatakse unenägudest inspireeritud, une füüsilist külge ja selle kulgu kujutavaid, aga ka pretensiooniga töid, mis panevad mõtlema une tähtsusele ja selle vähetuntusele. See on samal ajal mõtiskluste ruum, säilitades une ümber siiski müstilise kesta.Lisaks maalidele ja graafikale plaanib autor näitusele luua videokunsti ja muusikalise tausta, mis võimaldab vaatajal kaevuda sügavamale teadvusesse ja tunnetada selle teema peenust.
Autor pühendab näituse inimkonna annile ja probleemile – unele.
Idee nr 3 „Kummalised kohtumised / Strange Encounters“
Näituse fookuses on öised kohtumised linnaloomadega: kuidas me neid kogeme, mäletame ja tõlgendame. Näitus „Kummalised kohtumised / Strange Encounters“ tutvustab fotode, video ja valgusinstallatsioonide kaudu öiseid kohtumisi linnaloomadega. Läbi valiku kunstiliste ja eksperimentaalsete tööde kutsutakse külastajat mõtisklema, kuidas kogeme, mäletame ja tõlgendame öiseid kohtumisi. Disaineri installatsioon mõtiskleb ööliblikate tähenduse ja maailmatunnetuse üle. Videojäädvustused öisest linnast panevad mõtlema, kus jookseb piir inimese ja looma vahel. Näitusel on tugev ökoloogiline sõnum: esile kerkivad teemad on valgusreostus, elupaikade vähenemine ning eri liikide vajadusi arvestava turvalise linnaruumi võimalikkus.Öises linnas toimetav loom on siiski enamat kui ähmane vari kaamerapildil. Näitus proovib astuda sammukese loomade maailmatunnetuse suunas. Millisena näeb öiseid tänavaid, seisvaid autosid, pimedaid tagahoove rebane, kass, siil või sajajalgne? Kuidas kogevad tänavavalgustuse sära ööliblikad?
Elame ajal, mil linnade laienemine toimub jõudsalt teiste liikide elukeskkonna arvelt. Kodustamata loomade kohtamine linnatänavatel muutub üha tavapärasemaks. Näituseprojektist võrsub küsimus, kas oleme valmis liikidevaheliseks koostööks, et öises linnas saaksid turvaliselt toimetada igat liiki linnaelanikud.
Idee nr 4 „Sallimajakad öös“
„Sallimajakad öös“ on näitus, kus autor tutvustab oma torusallikollektsiooni. Eesti igat kihelkonda esindab üks seeliku-, vesti- või püksitriipu sall, mis on majaka tipus kui latern valgustamaks teed tormisel ööl, näitamaks kurssi kodusadamasse ja meenutamaks esivanemate pärandit.Näitusesaali põrandal on kihelkondade kaart, millele iga külastaja saab sallimajakaid paigutades meelde tuletada kihelkondade asukohti ja nende rõivaste eripära. Igal näitusekülastajal on võimalus majakatele õigeid kohti otsides saada uusi teadmisi meie maa ja rahvarõivaste kohta. Alles lugemist õppivad lapsed saavad lisaks koduloolistele teadmistele harjutada funktsionaalset lugemisoskust ja õppida Eesti geograafiat.
Saali seintel on fotod torusallide kandmisviisidest.
Idee nr 5 „TähevÖÖ ÖÖ“
Näitus „TähevÖÖ ÖÖ“, on inspireeritud eesti kirivöödest. Kirivöö kuulub eesti rahvariiete juurde ühe vältimatu osana, sest ta hoidis, toetas, kaitses ning omamoodi kandis kogu riietust. Näituse eesmärgiks on tuua esile ja anda ka veidi hoogu eesti kirivööde salapärastele geomeetrilistele kirjadele. Soovime pakkuda meie ainulaadsele kirivööle uut, muinasjutulist ja dimensioonideülest vaatenurka.Idee autorid soovivad ergutada huvi kirivöö vastu ja julgustada inimesi ka tänapäeval kirivööd kandma ning sellega seotud teemasid uurima. Välismaised külastajad saavad kogeda midagi Eestile ainuomast. Selline lähenemine paneb küllap mõtlema, mis on see, mida me oma kultuuri kohta teame ja mis on sellist, millele võiksime rohkem tähelepanu pöörata ning uurida.
Idee nr 6 „The Glitch“
Näituse „The Glitch“ maalide eesmärk on luua võrdlusmoment inimlike ja masinlike defektide vahel. Näituse läbiva teema on tugeva migreeniepisoodi tagajärjel tekkinud hallutsinatsioonid ja migreeni „aurad“.Termini glitch tähendus on teoreetilises, teaduslikus ja kunstialases mõttes rike ja selle ootamatu tagajärg. Seda kasutasid esimesena Ameerika astronaudid, kirjeldamaks tõrget, elektrivoolu pinge hüppeid ja ebakorrapärasusi. See andis mõistele inglise keeles tehnilise tähenduse, millel eesti keeles otsene asjakohane ning ühetimõistetav vaste puudub. Teatud mõttes on tõrget alati seostatud probleemiga ja mõistet kasutatakse olukorra kirjeldamiseks, kus midagi on valesti läinud. Glitch-kunstil on kunstiajaloos pisut maadeavastaja roll, mis on tekkinud koos tehnika arenguga ja tehnikaga kaasas käivate vigadega.
Missugused tervisehädad tekitavad “glitch’ilikke” nägemishäireid? Näitusel esindatud maalid on pealtnäha rõõmsad ja erksavärvilised, kuid kui süübida teemasse, on värviliste hallutsinatsioonide taustal raske tervisehäire.
Autor on võtnud aluseks väga isikliku, aga samas paljudele tuttava tajuhäire teema, mida käsitledes leiab, et migreeniepisoodidega seotud aurad on sarnased tehnoloogiliste pildidefektidega.