Kas pelgalt kaunid pildid või tugevad sõnumid?
Millist sõnumit kannab ülal olev maal (PILT1)?
Kunst on loomine, olgugi, et põhineb ühtlasi oskustel ja tehnikatel. Kujutisi kasutatakse informatsiooni edastamiseks. Näiteks illustratsioon on narratiivi abivahend.
Milline oli Sinu lemmikraamat lapsepõlvest ja miks?
Illustratsioonil saab olla ka erilisem – analüütilisem ja kirjeldavam funktsioon – näiteks teaduses, topograafias, meditsiinis, arhitektuuris jms. Siis on eesmärgiks tegelikkust täpselt ja tajutavalt edastada.
Tehnika ja teaduse areng on pakkunud uusi võimalusi ka kujutavas kunstis. Läbi aja on teisenenud ja arenenud-uuenenud trükikunst, ajakirjandus ja kirjandus, fotograafia, kino ja telekunst, värviprintimine ja värvifotod, internet...
Laia kasutust leiab illustratsioon ka reklaami- ja plakatikunstis. Reklaamimine muutus oluliseks tööstuse ja kaubanduse arenedes, mil tööstusrevolutsiooni kiiluvees kasvas erinevate ettevõtete omavaheline konkurents. Ent plakatit on alati kasutatud, ja ka kuritarvitatud, poliitika ja propaganda huvides. Propaganda selle sõna kõige laiemas mõttes on inimeste käitumise mõjutamine sõnumi esitamisviisiga manipuleerides.
“Faktid ei ole vee kogu tõde. Asju ei ole vaja kujutada nii nagu nad on, vaid nii, nagu nad saavad olema aegade lõpus.”
Nende sõnadega pani Maksim Gorki 1934. aasta Kirjanike Liidu kongressil Moskvas paika kommunistliku esteetika suunised. Sündis “jutustus õnnest” – sotsrealism. Stiili nimetuse olevat juba 1926. aastal välja käinud seltsimees Stalin isiklikult (kes muu!), selle juurutamine võttis aga veel aega. Kunstis avaldus see toona aguli- ja töötemaatika levimises, proletaarse (palgatööliste) ülevuse tõusus ja porise koloriidi pealetungis. Pidi ju nõukogude kunst püüdlema realistliku vormi ja sotsialistliku sisu poole. Sotsrealismi kaanon lisas murele rahva käekäigu pärast peagi ülesehituslikku hoogu ja helgust. Sündis “triumfi esteetika”, mis vestab saagasid maailma positiivsest hõlmamisest.
Leidke (nt netiotsinguna) mõned sotsialistliku realismi maalinäidised, mis kannavad ülalmainitud mõtteviisi.
Häid näiteid nõukogude Eesti kunstielust leiab Estonia teatrisaali laes või Maarjamäe lossis.
Hoolimata illustraatorite tööpõllu ja võimaluste laienemisest viimaste sajandite ja aastakümnete jooksul, ei tohiks unustada, et tema algne roll pole kuigivõrra muutunud. Illustraator või kujundaja töötab siiani tellimuse peale ja edastab tellija sõnumit.
JÄRELEMÕTLEMISEKS (võib arutada ka koos kunstiõpetajaga):
Kas igal illustratsioonil (kunstitööl) on sõnum? Põhjenda!
Kuidas sõnumit efektiivselt edastada?
Leia mõningaid kujutava kunsti märksõnu alates 1940ndatest?
Millist sõnumit hakkad muuseumitunnis edastama Sina?
1986. a ENSV Kultuuriministeeriumi, ENSV Riikliku Kirjastuskomitee ja ENSV Kunstnike Liidu ühisväljaandes öeldakse:
Esmajoones levib plakatilooming teiste kunstiliikidega võrreldes küll teistsuguseid teid mööda: sunnib meid peatuma tänaval, püüab meie pilku tootmis- ja ametiruumides, meelitab ostma raamatukaupluse letil. […] Plakatikunsti taseme tõeliseks proovikiviks on sotsiaalne plakat. Selles valdkonnas on viimane viisaastak toonud rea nihkeid. […] Eelkõige on tähenduslik asjaolu, et nõudlus ühiskondlik-poliitiliste plakatite osas on suurenenud, mistõttu on kasvanud tiraažid ja mõnevõrra ka nimetuste arv. Meie peamine plakatikirjastaja, kirjastus „Eesti Raamat“, on astunud rea samme oma plakatitoodangu mõjukuse suurendamiseks ning üldilme mitmekesistamiseks.
Mis teeb plakatist olulise infokandja?
Plakat on kommunikatsioonivahend, mille ülesandeks on võimalikult kiire ja meeldejääv infoedastus. Visuaalne tulemuslikkus ja kommunikatsioonipotentsiaal teevad plakatist reklaamijale/info edastajale olulise tööriista. Esimesed reklaamplakatid olid pigem lühida sõnumiga hüüdlaused. Sealt areneti ent kiirelt edasi erinevate graafika ja värvitehnikate ning teadmiseni, et kirja osa tuleks viia miinimumini. Klassikaks sai, et kindlasti peab sõnumi edastamisel pildiline kujutis kirjalikku toetama ja sellega harmoniseeruma.
Nüüdseks on arusaamad plakatil mõjukuse saavutamisest isegi täpsemini ja detailsemalt läbi mõeldud. Reklaami[1] ja inimeste mõjutamise (sh propaganda) taga on omaette teadusharud reklaamipsühholoogiast propagandavõtete analüüsini. Propagandal kui teabevoo juhtimisel, avaliku arvamuse mõjutamisel ja masside käitumise suunamisel on reklaamiga nii mõnedki ühisjooned.
Millised on Sinu viimase aja lemmikplakatid ja miks? Mis seal Sind paelub?
Plakatite kujunduselemendid on vahendid, mille abil vaataja tähelepanu püüda. Üheks levinumaks plakati kujunduselemendiks on tekst, mille vahendusel edastatakse peamine osa faktilisest infost. Pilt ütleb enam kui tuhat sõna – ent mõnikord saab tekstile tahtlikult anda tähtsama rolli, et mängida piltide asemel hoopis huvitavate kirjaviiside ja sõnumitega. Kaasajal rakendatakse plakatikujunduses sagedasti ka fotot. See võimaldab ka kollaaži- ja montaažitehnikate kasutamist põnevama tulemuse saavutamiseks. Mitmete kujundelementidega inforohked plakatid taotlevad oma küllusega publiku ahvatlemist – ent on ka oht, et taoline ülekuhjatus hoopis vähendab plakati kommunikatiivset rolli.
Inspiratsiooniks ja meelolu loomiseks vt nt:
http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:107121/18694 ja
http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:105951/18784
Plakatit tehes:
1. Mis on SÕNUM? Millele plakat keskendub? Mida tahetakse öelda? Millele peab vaataja silm eelkõige pidama jääma?
2. Lisada põhisõnumile mõni valitud ja toetav detail – mitte liialda! Infotükikeste üleküllus segab põhisõnumi mõistmist!
3. Jälgida kompositsiooni – vaadata, et plakati erinevad alad oleks tasakaalus!
4. Kasutada vajadusel eriilmelisi kirjastiile, värve jms, et rõhutada vajalikke detaile.
Heitke pilk peale ka mõningatele kujundajate tarkuseteradele disainiprintsiipidest: