Põhjarahvad
Arktika on nõiduslike unistuste ja unenägude paik. Naised ja mehed elavad kuude kaupa polaaröö lumises hämaruses, leiavad lõpututes tundraavarustes polaarrebase kombel eksimatult tee ning jagavad soid ja metsi lindude, esivanemate ja vaimudega. Inimesed räägivad põhjas vähe, aga kui nad hakkavad loitsival häälel müüte laulma, kestab see päevade kaupa.
Saamid, handid, mansid, neenetsid, eenetsid, sölkupid ja nganassaanid elavad iidse katkematu uurali rahvaste ketina tundrates ja metsades alates Skandinaaviast kuni Taimõri poolsaareni Siberis. Nad peavad jahti, püüavad kala ja kasvatavad põhjapõtru. Metsade elanikud handid ja mansid tegelevad rohkem küttimise ning kalastuse; saamid, neenetsid ja teised tundraasukad aga põhjapõtrade karjatamisega.
Põhjarahvaste maailmataju suunab jumalatega hästi läbi saama ja selleks korraldatakse ohverdusrituaale. Inimesel on mitu hinge ning pärast surma sünnitakse uuesti. Sajandite jooksul on Venemaa põhjarahvaid pööratud õigeusku ja Skandinaavia saame luteri usku. Protestantlik misjon oli saamide seas edukas, aga õigeusu jalgi on obiugrilaste ja samojeedide usundis vähe.
Skandinaavia saamid on põlisrahvana üle sajandi võidelnud oma õiguste eest ning naabrid tunnustavad tänapäeval neid võrdsete partneritena. Venemaal elavate uurali põhjarahvaste kultuur ja keel on tugevalt ohustatud. Hantide ja manside osakaal oma asuala rahvastikus on kaduvväike ning elukeskkonna ökoloogiline seisund on Lääne-Siberis laieneva nafta- ja gaasitööstuse tõttu katastroofiline.