Kas kunagi oldi üks rahvas? Millal, miks ja kuidas see ühtsus tekkis, pole üheselt selge. Arvatakse, et ülejäänud soomeugrilastest eraldas läänemeresoomlased varane kokkupuude balti- ja germaanikeelse rahvastikuga. Umbes l000 aastat tagasi oldi juba jagunenud hõimudeks ja rahvasteks, kellest ühed olid seotud rohkem ranniku ja merega, teised sisemaa ja metsaga.

Idapoolsed läänemeresoomlased - vadjalased, isurid, vepslased, karjalased ja ilmselt veel mõned tänaseks kadunud salapärased tsuudi hõimud - osalesid 9. sajandil kõrvuti varjaagide ja idaslaavlastega Vene riikluse loomisel. Neist said õigeusklikud ja nad on jäänud Venemaa koosseisu tänaseni. Kõiki neid rahvaid ähvardab assimileerumine ning praeguste rahvastikuprotsesside jätkudes annavad neist tulevikus tunnistust vaid Loode-Venemaa arvukad läänemeresoome algupäraga kohanimed.

Lääne pool elanud liivlased, eestlased ja soomlased jäid suhteliselt kauaks riikluseta paganateks, kuid sattusid 13. sajandil saksa, taani ja rootsi feodaalide võimu alla. Nad võtsid üle katoliikluse, hiljem luterluse, ning nende asualast sai õhtumaa idaserv. Põhja-Lätit asustanud liivlased on tänaseks peaaegu kadunud, eestlastel ja soomlastel on aga õnnestunud saavutada omariiklus.