Mitmekesised loodusolud nende rahvaste elupaikades on mõjutanud ka traditsiooniliste elatusalade kujunemist. Põhjapoolsete komide põlised tegevusalad on olnud küttimine ja kalapüük ning põhjapõdra- ja veisekasvatus. Udmurdid, bessermanid ja lõunapoolsed komid on valdavalt tegelenud põllunduse ja karjakasvatusega. Komid on ajaloost tuntud heade kaupmeestena ning osalenud venelaste korraldatud Siberi avastamise ja koloniseerimise retkedel. Udmurdid on paljudele uurijatele silma paistnud oma koduarmastuse ja paiksusega. 
 

Komi ja udmurdi keel on väga lähedased. Keeleteadlased on arvamusel, et nende keelte sõnavara on 8o% ulatuses ühist päritolu. Erinevused on siiski nii suured, et komid ja udmurdid teineteise keelest aru ei saa. 

Tänapäeval on komid ja udmurdid enamasti õigeusklikud. Komisid hakati ristiusku pöörama i4. sajandil. Nende ristija Permi Stefan lõi komide keele jaoks ka erilise tähestiku, mida kasutati mitu sajandit. Udmurtide aktiivne ristimine algas 18. sajandil, kuid komidega võrreldes on kristlus siin tänini suuremal määral läbi põimunud iidsete usukujutelmadega, paiguti on säilinud ka vanad usukombed ja palvuspaigad.