Alates 19. sajandi keskpaigast toimusid Eesti alal suured muudatused töökorralduses, eluolus ja rahva hingeelus. Tööstusrevolutsioon tähendas käsitöö asendamist masinatoodanguga, suurte vabrikute rajamist ja inimeste suundumist maalt linna parema elu otsinguile. Samal ajal tärkasid baltisaksa eeskujul uued ideed ka eestlaste mõttemaailmas – hakati teadlikult väärtustama eesti keelt, kultuuri, kodumaa-armastust ning tunti uhkust selle üle. Esimene laulupidu 1869. aastal tõi kokku inimesi igast Eestimaa nurgast, lauluviiside kaudu leiti ühine mõtlemine ja hingamine ning sealt rullus rahvuslik ärkamine üle kogu maa. Nõnda kujunes Eesti iseseisvusajaks välja rahvas, kes teadis, kuidas ja miks on oluline enda õiguste eest seista.

Kõneleb giid Liina Vakrööm.