Süüa me teeme
Lihtne on märgata eesti toidukultuuri hooajalisust ja seotust perekondlike või kalendriliste tähtpäevadega: kevadel ilmub lauale värske räim, jõulude ajal täidab poelette verivorst ja vanaema sünnipäevalaualt ei puudu rosoljekauss. Raskem on märgata, kuidas kokad toidupärandit kujundavad. Kuid toit on nagu kokkade hääl, mis kannab nende tõekspidamisi ja maailmavaadet ning kõneleb pere või kogukonnaga.
Kuidas uueneb meie toidukultuur? Kas need muudatused on tehnoloogilised või teisenevad pigem toidueelistused? Mida hindavad professionaalsed kokad ja mida kodukokad? Ning miks?