Mark on postimaksevahend, miniatuurne kunstiteos, rahvakultuuri ja ajaloo kandja. Eesti margil oli eelmisel aastal 100. sünnipäev. Riigikorra muutudes olid postitalitusel kibekiired ajad, vaja oli ka postimaksevahendit. Esimene Eesti mark „Lillemuster“ anti välja 24. novembril 1918. Sellel oli kiri „Eesti Post“ ja need tuli ise ühekaupa poognast välja lõigata. Detsembris 1918 kuulutati Riigi Teatajas nr 7 välja margikavandite võistlus. 13. mail 1919 ilmunud postmargil „Kajakas“ oli esmakordselt tekst „Eesti Vabariik“. Kolme vapilõviga standardmargid võeti kasutusele 24. septembril 1928 ning heategevusväljaande „Caritas“ sarjas ilmus 21. jaanuaril 1938 Eesti esimene margiplokk.
Eesti postmarkide taassünnilugu sai alguse 1. oktoobril 1991 üheksa vapilõvimargi ilmumisega. Esimeseks ühisväljaandeks oli 3. oktoobril 1992 trükivalgust näinud Eesti-Läti-Leedu-Rootsi margivihik „Mare Balticum. Merelinnud“.
Alates 2004. aastast muutus kirjasaatmine mugavamaks. Algas iseliimuvate markide võidukäik, 14. septembril 2004 tuli käibele standardmark „Võilill”.
Viimasel kümnendil on lisandunud nii erikujulisi kui ka emotsionaalseid marke. 22. veebruaril 2013 ilmunud Eesti lipu motiiviga margi perforatsioon jäljendab osaliselt lipu kontuure. Erikujulised margid on 3. augustil 2013 ilmunud margiplokil „Kultuuripärandi aasta“ ja 12. märtsil 2015 käibele tulnud plokil „Läänemere looduskeskkonna kaitse“. 19. juulil 2014 välja lastud mark „100 aastat eesti maatõugu veiste tõuraamatut“ on trükitud nahka meenutavale plastikust materjalile, mis on maailmas ainulaadne. 15. juulil 2016 ilmunud margiplokk „Eesti põlevkivikaevandamine 100“ on osaliselt kaetud põlevkivipuruga. 2016. aasta jõulumark on piparkoogilõhnaline, 2017. aasta oma kaneeli- ja 2018. aasta oma mandariinilõhnaline. Selleks et lõhna tunda, tuleb margile näpuotsaga pai teha! „Eesti iluuisutamine 100“ sai 15. aprillil 2017 rombikujulise margi. „Eesti Vabariik 100“ postmark aga lasti välja 22. veebruaril 2018 ja on puhtast hõbedast. Laste joonistusvõistluse kolm võidutööd said margiplokile „Minu kingitus Eestile“, mis ilmus 1. septembril 2018.
5. juulil 2019 tuli käibele laulupeo 150. juubeliaastale pühendatud margiplokk, mis on trükitud puuvillasele kangale ja laulab. Margipilti skaneerides mobiilirakenduses Cee app on võimalik kuulata laulu „Mu isamaa on minu arm“.
Eesti margid ja margiplokid on saanud rahvusvahelise tunnustuse neljal korral:
- Mark „XVIII taliolümpiamängud Naganos“ (1998, kunstnik Vello Lillemets) pälvis rahvusvahelise olümpiakomitee III koha.
- Margiplokk „Eesti rahvuslik eksliibris 100“ (kunstnik Lembit Lõhmus) pälvis 2000. aastal WIPA Grand Prix V koha.
- Margiplokk „10 aastat Eesti oma raha“ (kunstnik Lembit Lõhmus) pälvis 2002. aastal WIPA Grand Prix’ VI koha.
- Margiplokk „Teater Estonia 100“ (kunstnikud Ülle Marks, Jüri Kass) pälvis rahvusvahelisel konkursil „Jehudi Menuhhini auhind 2007“ II koha.
Postmargi väljaannetele on ka meie filatelistid andnud vastukaja. Aasta ilusaima postmargi valimisega tehti algust 2000. aastal, aasta hiljem hakati hääletust läbi viima filatelistide listis ning seejärel võeti postmarkide hindamisel kasutusele ka eritemplid ja tervikasjad. Hindamistulemusi aastast 2004 saab vaadata siit.
Eesti Post laseb igal aastal käibele umbes 25 margiväljaannet ning teemamarkide praegune keskmine tiraaž on 25 000. Maailmas ilmub igal aastal ligikaudu 25 000 uut marki.
Eesti Rahva Muuseumi 110. sünnipäev 14. aprillil 2019 tõi muuseumi poeletile uue isekujundatava Minu Margi „ERM 110“ kahe nominaaliga. Samuti on ERMis kasutusel erikujundusega kalendertempel.
Koostöös Eesti Postiga täiendame näitust uute markidega kaks korda aastas. Mõnusat uudistamist postmarkide maailmas!
Näituse koostajad: Eve Aab, Indrek Ilves
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
Kujundus ja tehniline teostus: Platvorm
ERMi kodulehel on ka eriteemalised postiajaloo virtuaalnäitused ja muuseumi püsinäituse avatud hoidlas on postiajalookogu väljapanek „Postiljoni oodates“.
Vaata näitust SIIT.