Oma riik, oma mark 3. osa

Eestis kasutusel olnud väikseima tiraažiga mark.

Postiajaloo põnevamad seigad jätkuvad… Mõni sõna Tsaari-Venemaa margi ületrükist „Eesti Post“ ja 5-pennisest „Kajakast“.

Vambola Hurda ja Elmar Ojaste artiklis „Eesti filateelia ja postiajaloo käsiraamat-kataloogis“, mis ilmus Eesti Filatelistis nr 11 (1970) ja nr 14 (1973), on mõlemast margist pikemalt kirjutatud. Siin on väike kokkuvõte sellest.

Tsaari-Venemaa hammastatud ühekopikalise margi ületrükk „Eesti Post“

Ületrükk toimus Postipeavalitsuse korraldusel 5. mail 1919 Tallinnas ja müügile tulid margid juba 7. mail.

Margiväljaanne koosnes 19 vääringust.

Hammastatud: 1 kop – 7 tükki; 10 rubla – 11 tk; 35 kop – 12 tk; 10 kop/ 7 kop – 45 tk; 10 kop (ületrükk violett) – 100 tk; 1 rubla – 170 tk; 50 kop – 344 tk; 10 kop (ületrükk must) – 817 tk; 25 kop – 998 tk; 15 kop – 1197 tk; 3 kop – 1854 tk; 2 kop – 2654 tk; 5 kop – 3803 tk.

Lõigatud: 2 kop – 26 tükki; 5 rubla – 40 tk; 3 rubla 50 kop – 56 tk; 1 rubla – 150 tk; 3 kop – 475 tk; 1 kop – 1826 tk.

Väike osa väljaandest pandi müüki Tallinna peapostkontori margikassasse. Olukord oli seal suhteliselt kaootiline: filatelistid ostsid mõne tunniga margid ära ja ajakirjanduses reageeriti sellele pahameelega. Lisaks kõigele loobus Postipeavalitsus esialgsest kavatsusest teha ületrükiga lisaväljaandeid.

Margid kaotasid kehtivuse juba viie kuu pärast, 2. oktoobril 1919.

5-pennine mark „Kajakas“

Tallinnas algas 1. mail 1919 trükitööliste streik. „Lillemustri“ 5-kopikalised margi olid läbi müüdud. Samas viibis 5-pennise margi „Number“ ilmumine. Detsembris 1918 välja kuulutatud (Riigi Teataja nr 7) margikavandi võistlustöödest valitud Eduard Polandi kujundatud margi „Kajakas“ klišee oli valmis. Tegemist on esimese kunstniku kujundatud margiga ja esmakordselt on margil tekst „Eesti Vabariik“. Postipeavalitsus otsustas trükkida hädaolukorras „Kajaka“ 5-pennised margid Tartus E. Bergmanni trükikojas. Kuna sobivat raamatutrükivärvi tol hetkel polnud, tehti margid kivitrükivärviga. Nii juhtuski, et neid marke esineb neljas värvitoonis: oranž, kahvaturoosa-oranž, roosa-oranž ja kahvatu-oranž.

Müügile tulid margid Tallinna ja Tartu postkontorites 13. mail 1919 ja müüdi paari päevaga läbi – margikaupmehed olid nii huvitatud sellest haruldasest väljaandest, et ostsid suurema osa neist kokku. Filatelistlikult väärtustatakse 13. ja 14. mail tembeldatud kirju.
 
* * * * *
Näituse koostamisel on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi postiajaloo kogu ja erakogu materjale.

Tööriistarealt infonupu alt leiab postiajaloo taustainfot.
 
Head vaatamist!

 * * * * *
Näituse toimkond: Eve Aab, Ants Linnard, Reigo Lokk
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Karin Kastehein
 
* * * * *
Kirjandus:

Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti. Estonia. Philately & postal history handbook. Catalogue. Stockholm, New York: Estonian Philatelic Society, 1986.
Eesti Filatelist nr 11, 1970. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 14–18.
Eesti Filatelist nr 14, 1973. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 39.
Eesti Filatelist nr 22/23, 1978. New Yorgi Eesti Filatelistide Selts ja Eesti Filatelistide Ühing Rootsis, lk 3–30.
Aru, Mart. Eesti postmargid ja tervikasjad. Kataloog 2015. Eesti Muinsuskaitse Seltsi filateeliaosakond