Täna sada aastat tagasi, 24. novembril 1918 tuli müügile esimene Eesti postmark. Tähistame seda Eesti postiajaloo põnevamate hetkede meenutamisega.
Postiametkond oli riigi jaoks tähtis, paljud postikorraldust puudutavad otsused võeti vastu riiklikul tasandil, Asutavas Kogus, hiljem teedeministri korraldustega. Riigi Teatajas avaldati postiametkonna kohta käivaid teateid.
Kuigi Eesti Vabariik kuulutati välja juba 24. veebruaril, sai riik oma margid alles kaheksa kuud hiljem. Iseseisvuse katkestas Saksa okupatsioon.
1918. aasta kevadel sai Tallinnas, Lai tn 5 asunud Bernhard Mänsi trükikoda kahelt Saksa ametnikult kiire käsu valmistada kaks maksumarki. Aega kunstnikku otsida ei olnud ning seetõttu tuli nii kujundus kui ka klišee valmistada trükikoja juhatajal Rudolf Zerol. Lillemustrilisi oliivrohelisi maksumarke trükiti kokku umbes paar tuhat. 18. novembril kevadine juhtum kordus. Seekord koputasid trükikoja uksele postiülem Hindrek Rikand ja sekretär Eduard Laaban, kes tegid kiire ettepaneku Eestile oma postmark trükkida. Kunstniku otsimiseks polnud taas aega. Zero otsustas seetõttu ära kasutada kevadiste saksa maksumarkide klišeed ja nii sarnanevadki neli esimest Eesti postmarki kujunduselt kahe Saksa tempelmargiga.
Alguses kavatseti lillemustrimargid raamatutrükis valmistada, kuid ajapuudusel valiti lihtsam ja kiirem kivitrükk. Kõigepealt tehti klišeest erilisele paberile äratõmbed, mis siis keemilisel teel kivile kanti ja sealt juba margid trükiti. 5-kopikane roosa, 15-kopikane sinine, 35-pennine pruun ja 70-pennine roheline lillemustrimark trükiti Bölau trükikojas Nõmmel, Raudtee tn 10.
Viiekopikalist lillemustrimarki trükiti neljas trükikäigus, esimesed margid trükiti 22. novembril 1918. Paber toodi Soomest. Algselt valge sile õhuke paber omandas gummeerimisel kollaka tooni. Margid olid lõigatud, hammastust esineb ainult nn postmeistri hammastusena, mida tehti primitiivsel viisil Juuru, Keila, Käina, Narva, Nuia, Nuustaku, Paide, Paldiski, Suure-Jaani, Tartu ja Võhma postkontorites.
Markide puudumisel ei jäänud kirjade saatmine seisma. Eesti riigipost kehtestas korra, mille järgi pidi saatja kirja isiklikult postkontorisse viima ja tasuma saatmise eest sularahas. Postiametnik märkis saadetisele „makstud“.
5-kopikalist lillemustrimarki trükiti neljas trükikäigus:
I trükk 22.–28. november 1918. Trükiarv 514 000 tk.
II trükk 11.–17. detsember 1918. Trükiarv 509 000 tk.
III trükk 5.–6. märtsil 1919. Trükiarv 304 500 tk.
IV trükk 2.–4. aprill 1919. Trükiarv 614 500 tk.
Postmarki Eesti nr 1 trükiti kokku 1 942 000 tk.
Ajavahemikul 3.12.1918 – 3.07.1919 trükiti lisaks helesiniseid 15 kop marke – 3 599 500, pruune 35 (penni) – 2 047 000 ja rohelisi 70 (penni) – 503 000 tk.
Lillemustriga 5-kopikaline roosa postmark oli riigisiseste postkaartide frankeerimiseks, see tariif kehtis kuni 31. detsembrini ehk ainult umbes 5 nädalat, mille tõttu lillemustriga mark üksikfrankeeringuna on suhteliselt harvaesinev. Juba 1. jaanuaril 1919 tõusis postkaarditariif 15 kopika peale, 5 kopikaga sai veel paar kuud saata kuni 15-grammist trükitööd.
Johann Kalmus, 1918. aastal Vändra postkontori ülem, kirjutab oma mälestustes:
"Mäletan selgesti üht detsembrikuu õhtut, kui leidsin posti hulgast mahuka kirja Postivalitsuselt. Kirja avanud, leidsin sealt esimese saadetise esimesi Eesti postmarke, 5. kopikalised roosad ja 15. kopikalised sinised. Eesti postmark oli sündinud! Kõikide postitöötajate huvi asja vastu oli suur ja tuli kohe ka markide müümisega alustada, kuna igaüks soovis oma riigi postmarke ka kodustele näha viia."
Virtuaalnäituse koostamisel on kasutatud ERMi postiajalookogu, Rahvusarhiivi ja erakogude materjale. Näitus valmis koostöös Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsiga.
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiab postiajaloolist ja ajaloolist taustainfot.
Postiametkond oli riigi jaoks tähtis, paljud postikorraldust puudutavad otsused võeti vastu riiklikul tasandil, Asutavas Kogus, hiljem teedeministri korraldustega. Riigi Teatajas avaldati postiametkonna kohta käivaid teateid.
Kuigi Eesti Vabariik kuulutati välja juba 24. veebruaril, sai riik oma margid alles kaheksa kuud hiljem. Iseseisvuse katkestas Saksa okupatsioon.
1918. aasta kevadel sai Tallinnas, Lai tn 5 asunud Bernhard Mänsi trükikoda kahelt Saksa ametnikult kiire käsu valmistada kaks maksumarki. Aega kunstnikku otsida ei olnud ning seetõttu tuli nii kujundus kui ka klišee valmistada trükikoja juhatajal Rudolf Zerol. Lillemustrilisi oliivrohelisi maksumarke trükiti kokku umbes paar tuhat. 18. novembril kevadine juhtum kordus. Seekord koputasid trükikoja uksele postiülem Hindrek Rikand ja sekretär Eduard Laaban, kes tegid kiire ettepaneku Eestile oma postmark trükkida. Kunstniku otsimiseks polnud taas aega. Zero otsustas seetõttu ära kasutada kevadiste saksa maksumarkide klišeed ja nii sarnanevadki neli esimest Eesti postmarki kujunduselt kahe Saksa tempelmargiga.
Alguses kavatseti lillemustrimargid raamatutrükis valmistada, kuid ajapuudusel valiti lihtsam ja kiirem kivitrükk. Kõigepealt tehti klišeest erilisele paberile äratõmbed, mis siis keemilisel teel kivile kanti ja sealt juba margid trükiti. 5-kopikane roosa, 15-kopikane sinine, 35-pennine pruun ja 70-pennine roheline lillemustrimark trükiti Bölau trükikojas Nõmmel, Raudtee tn 10.
Viiekopikalist lillemustrimarki trükiti neljas trükikäigus, esimesed margid trükiti 22. novembril 1918. Paber toodi Soomest. Algselt valge sile õhuke paber omandas gummeerimisel kollaka tooni. Margid olid lõigatud, hammastust esineb ainult nn postmeistri hammastusena, mida tehti primitiivsel viisil Juuru, Keila, Käina, Narva, Nuia, Nuustaku, Paide, Paldiski, Suure-Jaani, Tartu ja Võhma postkontorites.
Markide puudumisel ei jäänud kirjade saatmine seisma. Eesti riigipost kehtestas korra, mille järgi pidi saatja kirja isiklikult postkontorisse viima ja tasuma saatmise eest sularahas. Postiametnik märkis saadetisele „makstud“.
5-kopikalist lillemustrimarki trükiti neljas trükikäigus:
I trükk 22.–28. november 1918. Trükiarv 514 000 tk.
II trükk 11.–17. detsember 1918. Trükiarv 509 000 tk.
III trükk 5.–6. märtsil 1919. Trükiarv 304 500 tk.
IV trükk 2.–4. aprill 1919. Trükiarv 614 500 tk.
Postmarki Eesti nr 1 trükiti kokku 1 942 000 tk.
Ajavahemikul 3.12.1918 – 3.07.1919 trükiti lisaks helesiniseid 15 kop marke – 3 599 500, pruune 35 (penni) – 2 047 000 ja rohelisi 70 (penni) – 503 000 tk.
Lillemustriga 5-kopikaline roosa postmark oli riigisiseste postkaartide frankeerimiseks, see tariif kehtis kuni 31. detsembrini ehk ainult umbes 5 nädalat, mille tõttu lillemustriga mark üksikfrankeeringuna on suhteliselt harvaesinev. Juba 1. jaanuaril 1919 tõusis postkaarditariif 15 kopika peale, 5 kopikaga sai veel paar kuud saata kuni 15-grammist trükitööd.
Johann Kalmus, 1918. aastal Vändra postkontori ülem, kirjutab oma mälestustes:
"Mäletan selgesti üht detsembrikuu õhtut, kui leidsin posti hulgast mahuka kirja Postivalitsuselt. Kirja avanud, leidsin sealt esimese saadetise esimesi Eesti postmarke, 5. kopikalised roosad ja 15. kopikalised sinised. Eesti postmark oli sündinud! Kõikide postitöötajate huvi asja vastu oli suur ja tuli kohe ka markide müümisega alustada, kuna igaüks soovis oma riigi postmarke ka kodustele näha viia."
Virtuaalnäituse koostamisel on kasutatud ERMi postiajalookogu, Rahvusarhiivi ja erakogude materjale. Näitus valmis koostöös Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Seltsiga.
Head vaatamist!
Tööriistade realt infonupu alt leiab postiajaloolist ja ajaloolist taustainfot.
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep
Kasutatud kirjandus:
Eesti Filatelist nr 3, New York 1957.
Eesti Filatelist nr 4, New York 1958.
Erelt, Pekka. Eesti Posti lillemustriline esiklaps. – Eesti Ekspress, 13.11.1998.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti filateelia ja postiajaloo käsiraamat, kataloog. Göteborgs Grafiska Grupp AB, Göteborg 1986
Küng, Enn; Aive Küng, Toomas Türk. Eesti rahvuslik postiteenistus 90. AS Eesti Post Postimuuseum, Tartu 2008.
Ojaste, Elmar. Eesti postmark nr. 1, mis asetas Eesti Euroopa kaardile. – Postisarv nr 5, 1998.
Eesti Filatelist nr 4, New York 1958.
Erelt, Pekka. Eesti Posti lillemustriline esiklaps. – Eesti Ekspress, 13.11.1998.
Hurt, Vambola; Elmar Ojaste. Eesti filateelia ja postiajaloo käsiraamat, kataloog. Göteborgs Grafiska Grupp AB, Göteborg 1986
Küng, Enn; Aive Küng, Toomas Türk. Eesti rahvuslik postiteenistus 90. AS Eesti Post Postimuuseum, Tartu 2008.
Ojaste, Elmar. Eesti postmark nr. 1, mis asetas Eesti Euroopa kaardile. – Postisarv nr 5, 1998.
Eesti Postivalitsus loodi 13.11.1918. Valitsuse komandandiks määrati Hindrek Rikand. Varade ülevõtmine algas 15. novembril, Eesti Post loodi 17.11.1918. Samal ajal võeti kasutusele esimene tempel „Tallinn“. Tempel oli kasutusel novembrist 1918 kuni maini 1919. Eesti esimesed postimargid trükiti 22.–28. novembril 1918. Kuni postmarkide ilmumiseni võeti postimaksu sularahas. Kirjadele tehti käsitsi märkus „makstud“. Juurde tuli kirjutada kuupäev ja allkiri.
17.11.1918 kohalik tähitud kiri Tallinn (Reval). Postimaks 20 kop tasutud sularahas. Ajutine R-märgistus „Tallinn“ oli kasutusel november-detsember 1918. See on üks esimestest Eesti Vabariigi postisaadetistest. Kohalik tähitud kiri on haruldane. Hetkel on teada üks eksemplar. Kohaliku tähitud kirja tariif oli 15.11.1918 – 01.01.1919 20 kopikat.
(Erakogu)
Kohalik kiri. Kohaliku kirja tariif oli 5 kopikat. Tariif kehtis 15.11.1918 – 01.01.1919. Kuni postmarkide ilmumiseni võeti postimaksu sularahas. Kirjadele tehti käsitsi märkus „makstud“. Juurde tuli kirjutada kuupäev ja allkiri.
(Erakogu)
Kohalik kiri 18.11.1918. Postimaks 5 kop tasutud sularahas.
(Erakogu)
(Erakogu)
Kiri Tallinnast Tartusse 19.12.1918. Sisemaise kirja tariif oli 15 kopikat. Tariif kehtis 15.11.1918 – 01.01.1919. Kuni postmarkide ilmumiseni võeti postimaksu sularahas. Kirjadele tehti käsitsi märkus „makstud“. Juurde tuli märkida kuupäev ja allkiri.
(Erakogu)
1918. a kevadel, kui Eesti oli Saksa okupatsioonivõimude all, trükiti Tallinnas Bernhard Mänsi trükikojas Kaubanduse ja Tööstuse Peaameti (Hauptstelle für Handel und Gewerbe, Reval) ning Toorainete ja Kaubanduse Osakonna (Roha, Rohstoff- und Handelsabteilung, Reval) maksumargid, mõlemad 25-pennised. Nende markide trükitüüpe kasutati hiljem lillemustriga postmarkide trükkimiseks.
(Erakogu)
(Erakogu)
Esimeste Eesti markide proovitrükk. Kaks tariifi – 15 kop ja 2 kop. Proovitrükk on tehtud kinopileti tagumisele küljele. 2 kop margid käibele ei tulnud.
(Erakogu)
(Erakogu)
24.11.1918. Kohalik tähitud kiri. Esimene ajutine tähitud kirja tempel „Tallinn2“. Kiri saadetud esimese Eesti postmargi ilmumise päeval Tallinnas 24.11.1918.
(Erakogu)
(Erakogu)
Eesti Rahva Muuseumile saadetud postkaart esimese Eesti postmargi käibele tulemise päeval 24.11.1918. Postkaardi saatja on posti-, telegraafi- ja telefonivalitsuse ajutine juhataja Hindrek Rikand. Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonnast kasvas välja Tallinna Eesti Muuseum, hilisem Eesti Kunstimuuseum.
(Rahvusarhiiv)
(Rahvusarhiiv)
28.11.1918. Sisemaine tähitud kiri Tartust Tallinna, kustutatud Tartu ajutise templiga. Sisemaise tähitud kirja tariif 30 kop kehtis 15.11.–31.12.1918.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)
28.11.1918. Postkaart Tallinnast Tartusse, kustutatud esimese Eesti templiga „Reval“.
(Erakogu)
(Erakogu)
13.12.1918 kiri Tallinnast Münchenisse esimese Eesti margi ja Königsbergi tsensuuritempliga.
(Erakogu)
(Erakogu)
7.12.1918 kiri Tallinnast Türi-Allikule. Esimene Eesti postmark. Tallinna postmeistri hammastus. Tsaariaegne kuupäevatempel „Reval 2“ oli kasutusel kuni 1919.
(Erakogu)
(Erakogu)
23.04.1919 kogunes Estonia teatris Eesti Asutav Kogu, samal ajal alustas tegevust esimene ajutine postkontor „Tallinn – Asutav Kogu“. Postkontor tegutses ainult Asutava Kogu töö ajal 1919–1920 ning teenindas selle liikmeid. Kontori avamise ajal peeti eelkõige silmas vajadust tagada Asutavale Kogule võimalikult hea juurdepääs sideteenustele ning loomulikult varustati postiasutus ka omanimelise postitempliga. 23.04.1919 on Eesti parlamendi sünnipäev.
23.04.1919 kiri Eesti Asutava Kogu avamispäeval kasutusel olnud ajutise postkontori templiga „Asutav Kogu“. Kiri on saadetud Eesti postivalitsuse ülemale Hindrek Rikandile. Kohaliku kirja tariif 15 penni. Esimese päeva kustutustempel on haruldane.
(Eesti Rahva Muuseum)
23.04.1919 kiri Eesti Asutava Kogu avamispäeval kasutusel olnud ajutise postkontori templiga „Asutav Kogu“. Kiri on saadetud Eesti postivalitsuse ülemale Hindrek Rikandile. Kohaliku kirja tariif 15 penni. Esimese päeva kustutustempel on haruldane.
(Eesti Rahva Muuseum)
Posti peavalitsuse ülema Hindrek Rikandi signeeritud lillemustrimargi tagumine külg.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)
Nn postmeistri hammastust tehti Juuru, Keila, Keina, Narva, Nuia, Nuustaku, Paide, Paldiski, Suure-Jaani, Tartu ja Võhma postkontorites. 15 kop lillemustrimarke trükiti ajavahemikul 3.12.1918 – 3.07.1919.
(Eesti Rahva Muuseum)
(Eesti Rahva Muuseum)
Kohalik tähitud kiri Eesti Vabariigi sõjaministrile Konstantin Pätsile. Ajavahemikul 12.11.1918 – 08.05.1919 oli ta Eesti Vabariigi peaminister, 30.11.1918 – 08.05.1919 oli Päts samaaegselt ka Eesti Vabariigi sõjaminister. Käsitsi kirjutatud tähitud kiri „Kinnitatud kiri“. Siseriikliku tähitud kirja tariif oli 65 penni. Kirjal on puudu 5 penni eest postmarke.
(Erakogu)
(Erakogu)