Vabaduste aeg vaatleb elu Eestis viimasel veerandsajandil. Eesti iseseisvus taastati 20. augustil 1991, aga uuel riigil ei olnud oma raha, kaitsejõudusid, piirivalvet, diplomaatilisi esindusi, raudteed. Kiiresti viidi ellu reformid, mis pidid Eesti taas euroopalikuks muutma.

Kas seisid kunagi Balti ketis? Mida sa toona tundsid ja mõtlesid? Kuidas elasid üle 1990. aastate radikaalsed reformid? Kuhu on 25 aastaga jõudnud sõnavabadus, mida poliitilises mõttes väljendati esmalt avalikku ruumi ilmunud loosungite ja T-särkide abil? Mil määral suurenes piiride kadumisega inimeste liikumisvabadus ja liikumissoov? Millesse ja kas üldse usuvad tänapäeva Eesti inimesed? Kas kaubaküllus ja piiramatud tarbimisvõimalused teevad meid vabaks?
 

Teine maailmasõda ja sellele järgnenud Nõukogude okupatsioon tõi rahva jaoks kaasa pool sajandit elu suletud ja valvatud maailmas.
 

Milline oli elu kohas, kus tohtis olla vaid üks tõde ja üks arvamus ning üksainuke partei? Miks olid kõige tavalisema Nõukogude Eesti inimese igapäevaelu osaks kirsad ja teksad, hõõruvad kingad ja titekärust tehtud muruniiduk? Miks oli osa maast peidetud okastraadi taha? Uuri, kuidas mõjutasid inimeste elu keelutsoonid ja milline oli argipäev kolhoosis, miks kahisesid raadiosaated ja miks oli kodudes nii palju raamatuid.

19. sajandil ja 20. sajandi alguse Euroopas raamisid elu suured globaalsed protsessid: tööstuslik pööre ja linnastumine, rahvusliku ideoloogia võidukäik ja üleilmset poliitilist korraldust raputanud maailmasõjad. Tõusis elatustase ja levis arusaam üksikisiku vabadustest.
 

Kuidas mõjutas kõik see Eesti inimesi? Milline oli töölise argipäev suures tekstiilivabrikus? Kuidas muutus nende elu, kes otsustasid kodutalust lahkuda ja linna elama minna? Mille üle vaieldi ajaleheveergudel? Ela kaasa esimesele eesti üldlaulupeole, rända koos fotograaf Johannes Pääsukesega saja aasta taguse Eesti teedel ja sobita laadal hobuseparisnikega kaupa. Kurnatuna 1905. aasta revolutsiooni vägivaldsetest sündmustest võid meelt lahutada kuurorti supelsakste seas kosutavaid päikesevanne võttes või 1920. aastate lokaalis tšarlstoni tantsides.

15. sajandil leiutatud trükikunst tõi kaasa kirjasõna ja informatsiooni plahvatusliku leviku kogu Euroopas. 16. sajandi alguses hakati välja andma ka eestikeelseid raamatuid. Trükisõna tõi Eestisse teadmisi võõrastelt maadelt. Kuid ka muu maailm sai raamatute kaudu teadmisi siinsest rahvast, eluolust ja kultuurist.
 

Milline on Eesti vanim raamat? Kuidas käidi Eestis ümber nõidadega? Kes olid Peko ja Tõnn? Millised maagilised omadused olid hundisabal ja karuküünel? Uuri vanu raamatuid ja inkunaableid, tee tutvust Eestis levinud usunditega ja selgita välja, miks on kukk nii kirikutornis kui ka aabitsakaanel. Saa teada, miks ja kuidas saabusid Eestisse rannarootslased ja vanausulised ning heida pilk ka omaaegsesse kõrtsi.

Teise aastatuhande algul oli ristiusk levinud Eesti naaberaladele. 13. sajandi ristisõdade ja vallutuse käigus haarati Eesti ala katoliikliku Euroopa ühtsesse ruumi.
 

Kuidas muutis vallutus Eesti rahva koosseisu? Milliseid uuendusi tõid sisserännanud kaasa? Kuidas püüti endist elu kaitsta ja alal hoida ning kuidas hakkasid koos eksisteerima vana ja uus? Kuula, kuidas võisid kõlada keskaegsed palved, ja uuri, milliseks kujunes inimeste igapäevaelu korrastanud kalender. Uudista keskaja inimeste relvastust ning heida pilk keskaegse linna argiellu.

Eesti metalliaeg hõlmab kolme tuhande aasta pikkust perioodi alates pronksiajast 1800. aastat eKr kuni rauaaja lõpuni 13. sajandi algul. Sel ajal muutus põlluharimine inimeste peamiseks elatusalaks, õpiti valama pronksi ja sulatama rauda. Üle kogu maa rajati muinaslinnasid, millest kujunesid võimu-, kaubandus- ja käsitöökeskused.
 

Milline oli elu viikingiaegses linnuses? Kuidas toimusid muistsed ohverdus- ja matuserituaalid? Milliseid lugusid jutustavad ehetele ja relvadele graveeritud mustrid? Uudista, millest koosneb Eesti suurim rauaaegne peitvara, ja uuri üht vanemat Eestis valmistatud pronkseset.

Mitte kunagi ei ole inimene loodusest nii palju sõltunud kui kiviajal. Esimesed laagripaigad ja külad rajati jõgede-järvede kallastele, et tagada eluks vajalik puhas joogivesi, võimaldada söögipoolis ja kõige hõlpsam transporditee. Maastik, taimed ja loomad mõjutasid inimese igapäevaseid otsustusi ja vormisid tema maailmapilti.
 

Milliseid jälgi jätsid maha Eesti vanimad elanikud? Kus nad elasid ja mida sõid? Millesse need inimesed uskusid ja kuidas tagasid harmoonilise suhte neid ümbritsenud maailmaga? Kuidas hangiti kiviajal toitu? Heida pilk vanimatele tööriistadele ja tarbeesemetele ning saa teada, kuidas neid valmistati.