Ise tehtud Eesti
Kas mäletad, kuidas 1990ndatel Eestit tehti?
4. oktoobrist 2018 kuni 20. oktoobrini 2019 vahetuvate näituste saalis.
Kõikemuutev poliitiline torm tabas Eestit läinud sajandil kolm korda, viimati 1980ndate lõpus. Tekkis taas isetegemise võimalus ja igaüks pidi valima, kas tahab ehitada riiki, äri või isiklikku karjääri, taasleiutada avalikke hiigelsüsteeme hariduse, meditsiini või korrakaitse vallas. Valida oli tegutsemise ja passiivse ootamise vahel, aga kõik me valisime kohanemise.
Ühtäkki selgus, et eestlastel on huvid ja seda nii uudishimu kui ka saamahimu mõttes. Huvide põrkumine toimus absoluutselt kõigil rinnetel. Lahingut lõid uus ja vana meelsus, saamine ja ilmajäämine riigivara ümberjaotamisel, puuraha ja pärisraha, välismaised ideoloogiad ja põline talupojatarkus, uued sõbrad ja vanad vaenlased, võim ja vaim, grupihuvi ja ühiskasu, võitjad ja kaotajad, kuritegelik allilm ja seaduskuulekas enamus, vabad kunstid ja šokeeritud publik. Ja kahtlemata põlvkonnad. Lisaks koputas välisuksele pöördeline digiajastu.
Kõige selle keskel aga ei kadunud kuskile inimeste eraelu ja argipäev, igapäevaste kiirete muutuste ja uute elunormidega kohanemise vajadus. Tagasivaates uue pika stabiilsusaja keskelt on seda kõike uhke meenutada, aga kes neid võitlusi oma ellu tagasi tahaks?
Alates oktoobrist 2018 aitab neisse aegadesse vaimus tagasi rännata Eesti Rahva Muuseumi näitus „Ise tehtud Eesti“, mis näitab, milliste küsimuste ees igaüks 1990ndatel seisis, kuidas olukordi lahendas, rajades nii tee, mis on meid tänasesse toonud ja võib ka edasi viia. Kuidas olla noor ja ennast väljendada? Kuidas hankida Ford Sierra? Kuidas saada eurooplaseks? Kuidas teha oma firma, näiteks pank? Kuidas leida töökoht, kui sõjatehas on kinni pandud? Kuidas elada ära pensionist? Kuidas pääseda välismaale parema elu peale? Kuidas saada pintsaklipslaseks? Kuidas orienteeruda vabas meediaruumis? Kuidas teha kipsist ja plastakendest euroremonti? Kust saada relv ja kuidas kaitsta kodu? Hirmust vabanemine oli kõigi nende raskete probleemide kõrval tühiasi. Ja ometi leidis igaüks vähemasti mõnele küsimusele vastuse ja kokku leidsime need kõigile. On, mida mäletada.
Näitus on loodud Eesti Rahva Muuseumi koostöös Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Eesti Maanteemuuseumiga Eesti 100. sünnipäeva tähistamiseks. Kujundajateks on Eesti Kunstiakadeemia tudengid.
Produtsent: Külli Lupkin
Kuraatorid: Agnes Aljas (ERM), Ann Aaresild (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum), Anneli Banner (Eesti Vabaõhumuuseum), Anu Järs (ERM), Anu Kannike (ERM), Helena Grauberg (Tartu Mänguasjamuuseum), Karin Leivategija (ERM), Liis Reha (Tartu Mänguasjamuuseum), Marleen Metslaid (ERM), Paavo Kroon (Eesti Maanteemuuseum), Pille Runnel (ERM), Raili Nugin (Tallinna Ülikool), Tenno Teidearu (ERM) ja Terje Anepaio (ERM)
Kujundus: Karin Tõugu, Anne Kaljas, Karolin Kaup, Anni Kotov, Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi (Eesti Kunstiakadeemia, B210)
Graafiline disain: Aimur Takk (EKA), Stuudio Stuudio, Emma Eensalu (ERM)
Näitus jääb vahetuvate näituste saalis avatuks 20. oktoobrini 2019.
Kõikemuutev poliitiline torm tabas Eestit läinud sajandil kolm korda, viimati 1980ndate lõpus. Tekkis taas isetegemise võimalus ja igaüks pidi valima, kas tahab ehitada riiki, äri või isiklikku karjääri, taasleiutada avalikke hiigelsüsteeme hariduse, meditsiini või korrakaitse vallas. Valida oli tegutsemise ja passiivse ootamise vahel, aga kõik me valisime kohanemise.
Ühtäkki selgus, et eestlastel on huvid ja seda nii uudishimu kui ka saamahimu mõttes. Huvide põrkumine toimus absoluutselt kõigil rinnetel. Lahingut lõid uus ja vana meelsus, saamine ja ilmajäämine riigivara ümberjaotamisel, puuraha ja pärisraha, välismaised ideoloogiad ja põline talupojatarkus, uued sõbrad ja vanad vaenlased, võim ja vaim, grupihuvi ja ühiskasu, võitjad ja kaotajad, kuritegelik allilm ja seaduskuulekas enamus, vabad kunstid ja šokeeritud publik. Ja kahtlemata põlvkonnad. Lisaks koputas välisuksele pöördeline digiajastu.
Kõige selle keskel aga ei kadunud kuskile inimeste eraelu ja argipäev, igapäevaste kiirete muutuste ja uute elunormidega kohanemise vajadus. Tagasivaates uue pika stabiilsusaja keskelt on seda kõike uhke meenutada, aga kes neid võitlusi oma ellu tagasi tahaks?
Alates oktoobrist 2018 aitab neisse aegadesse vaimus tagasi rännata Eesti Rahva Muuseumi näitus „Ise tehtud Eesti“, mis näitab, milliste küsimuste ees igaüks 1990ndatel seisis, kuidas olukordi lahendas, rajades nii tee, mis on meid tänasesse toonud ja võib ka edasi viia. Kuidas olla noor ja ennast väljendada? Kuidas hankida Ford Sierra? Kuidas saada eurooplaseks? Kuidas teha oma firma, näiteks pank? Kuidas leida töökoht, kui sõjatehas on kinni pandud? Kuidas elada ära pensionist? Kuidas pääseda välismaale parema elu peale? Kuidas saada pintsaklipslaseks? Kuidas orienteeruda vabas meediaruumis? Kuidas teha kipsist ja plastakendest euroremonti? Kust saada relv ja kuidas kaitsta kodu? Hirmust vabanemine oli kõigi nende raskete probleemide kõrval tühiasi. Ja ometi leidis igaüks vähemasti mõnele küsimusele vastuse ja kokku leidsime need kõigile. On, mida mäletada.
Näitus on loodud Eesti Rahva Muuseumi koostöös Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Vabaõhumuuseumi ja Eesti Maanteemuuseumiga Eesti 100. sünnipäeva tähistamiseks. Kujundajateks on Eesti Kunstiakadeemia tudengid.
Produtsent: Külli Lupkin
Kuraatorid: Agnes Aljas (ERM), Ann Aaresild (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum), Anneli Banner (Eesti Vabaõhumuuseum), Anu Järs (ERM), Anu Kannike (ERM), Helena Grauberg (Tartu Mänguasjamuuseum), Karin Leivategija (ERM), Liis Reha (Tartu Mänguasjamuuseum), Marleen Metslaid (ERM), Paavo Kroon (Eesti Maanteemuuseum), Pille Runnel (ERM), Raili Nugin (Tallinna Ülikool), Tenno Teidearu (ERM) ja Terje Anepaio (ERM)
Kujundus: Karin Tõugu, Anne Kaljas, Karolin Kaup, Anni Kotov, Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi (Eesti Kunstiakadeemia, B210)
Graafiline disain: Aimur Takk (EKA), Stuudio Stuudio, Emma Eensalu (ERM)
Näitus jääb vahetuvate näituste saalis avatuks 20. oktoobrini 2019.